Redaktsioon: 29. oktoober 2007, kell 17:36 redigeeri Metsavend (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 127 263 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. aprill 2011, kell 16:38 redigeeri eemalda Oop (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 27 277 muudatust toim, lisa Uuem muudatus →
1. rida: '''Rjaženka''' ([[Vene keel\|vene]] ''ряженка'', [[Ukraina keel\|ukraina]] ''ряжанка '') on kõrg[[Pastöriseerimine\|pastöriseeritud]] [[hapupiim]]atoode, mida saadakse pikalt keedetud [[lehmapiim]]a [[hapendamine\|hapendades]]. ~~'''Rjaženka''' on kõrgpastöriseeritud hapupiimatoode.~~ Rjaženka on kreemjat värvi, ühtlase ~~konsistentsiga~~[[konsistents]]iga ja maitsestamata ~~joogijogurti~~joogi[[jogurt]]i maitsega, sel on mahe lõhn ning erinevalt keefirist ei sisalda see gaasi. Põhiliselt on rjaženka levinud [[vene köök\|vene]] ja [[ukraina köök\|ukraina köögis]]. == Valmistamine == 100 g toodet sisaldab 624kJ (63kcal) energiat, 3,2g [[valgud\|valke]], 4,7g [[süsivesikud\|süsivesikuid]] ja 3,5g [[rasvad\|rasva]].▼ Et rjaženkat valmistada, hautatakse piima ahjus pikalt (8 tundi või kauemgi), kuni see muutub kuldpruuniks. Rjaženkat kääritavad termofiilsed [[piimhape\|piimhappe]][[streptokokk\|streptokokid]] ja puhtad laktobatsilli ''Lactobacillus delbrueckii subsp. bulgaricus'' kultuurid 3-6 tunni jooksul. Valmistoode on kreemjalt kuldpruuni karva ja hapupiimamekiga. Sisuliselt on rjaženka üks [[jogurt]]iliike, milles puuduvad tavapärased maitselisandid. Algselt müüdi rjaženkat klaaspudelites, kus see ka hapnes. Seepärast muutus see paksuks ja tuli pudelist välja mitte valades, vaid raputades ja lusikaga koukides. Tööstusliku tootmise arenedes hakati pudelisse villima juba hapendatud rjaženkat, mistõttu see jäi vedelaks. Tänapäeval on levinumad [[tetrapakend]] ja pehme kilepakend, viimases kaotab toode aga kõige kergemini oma konsistentsi ning seejärel ka maitseomadused. ~~Eestis toodab rjaženkat [[AS Rakvere Piim]] ja müüb [[Farmi]] kaubamärgi all.~~ == Toiteväärtus == ~~===Kuidas tehakse===~~ Kasulikke aineid on rjaženkas umbes sama palju kui piimas, ent seejuures omastuvad need organismis märksa kergemini. Keefiriga võrreldes on rjaženka maitse mahedam. Arvatakse, et sel on ka raviomadusi: klaas rjaženkat rahuldab veerandi inimorganismi päevasest [[kaltsium]]ivajadusest ning 20% [[fosfor]]ivajadusest. Rjaženkast omanduvad [[valgud]] kiiremini kui piimast. [[Piimhape]] tõstab isu ning parandab seedeelundkonna ja [[neerud]]e tööd. Hapupiimatoodetest on rjaženka kõige kaloririkkam. Rjaženkale sarnane, kuid kalorivaesem on [[varenets]] (vene k ''варенец''), mis meenutab maitselt rjaženkat, kuid sisaldab vähem [[rasv]]a, kuna seda valmistatakse [[kooritud piim]]ast. ~~{{pooleli}}~~ 100 grammis tüüpilises rjaženkas leidub 3,0 g valku, 6,0 g rasva ja 4,1 g [[Süsivesikud\|süsivesikuid]] ning 82 kcal energiat. ▲Eestis toodab rjaženkat [[AS Rakvere Piim]], mis müüb seda [[Farmi]] kaubamärgi all. 100 g ~~toodet~~Farmi rjaženkat sisaldab ~~624kJ~~624 kJ (~~63kcal~~63 kcal) energiat, 3,2g2 g [[valgud\|valke]], 4,7g7 g [[süsivesikud\|süsivesikuid]] ja 3,5g5 g [[rasvad\|rasva]]. == Lähedased piimatooted== Rjaženkast valmistatakse Põhja-[[India]]s ja [[Pakistan]]is populaarset jooki [[lassi]]t. Sellele sarnaneb ka [[Bulgaaria]]s ja turgi rahvaste seas levinud hapupiimajook [[katõk]]. == Vaata ka == * [[Kondenspiim]] * [[Keedetud piim]] [[Kategooria:Piimatooted]]

Rjaženka: erinevus redaktsioonide vahel