Keefir: erinevus redaktsioonide vahel

'''Keefir''' ehk '''kefiir''' on täis- või poolkooritud [[piim]], mida on [[Kääritamine|kääritatud]] mitmetemitme erinevate bakteriliikide[[bakter]]iliigi ja pärmidega[[pärm]]iga. Hapuka maitsega keefir on pisut gaasiline ja selles leidub vähesel määral (tavaliselt 1-2%) [[alkohol]]i <ref name="maailma">Maailma toiduainete etsüklopeedia, Tea, 2006 </ref> .

Keefiriseene moodustavad kääritavad [[pärm]]id (''Saccharomyces kefir'' ja ''Candida kefir'') ning bakterid (''Lactobacillus caucasicus'', ''Lactobacillus casei'', ''Lactococcus lactis'' subsp ''lactis'' ja ''Streptococcus diacetilactis''). Bakterid toodavad piimhapet[[piimhape]]t, mis annab keefirile sellele iseloomuliku maitse. Pärm teisendab [[laktoos]]i [[süsihappegaas]]i ja alkoholi seguks. Alkoholi kogus keefiris ning toote paksus ja [[viskoossus]] sõltuvad kääritamise pikkusest<ref name="maailma" />.

Keefiri tarbimine põhjustab allergiat[[allergia]]t oluliselt vähem kui piim, kuna hapnemise käigus kalgendunudkalgenduvad [[piimavalk|piimavalgud]], mis on enne joogi lõplikku valmimist mikroorganismide [[ensüüm]]ide poolt juba osaliselt lõhustatudlõhustatakse. Et tegemist on happelise joogiga (keefiri [[pH]] jääb vahemikku 4,2 - 4,6), siis on joogil seedenäärmete tegevust ergutav toime, mis mõjub positiivselt neile, kes kannatavad [[mao alahappesusealahappesus]]e all.