Tertsiaarne süsinikuaatom: erinevus redaktsioonide vahel

'''Tertsiaarne süsinikuaatom''' tähendab, et [[orgaanilised ühendid|orgaanilise ühendi]] mingi [[süsinik]]uaatom on [[kovalentne side|kovalentse sideme]] kaudu seotud kolme kõrvaloleva süsiniku[[aatom]]iga ja veel kas [[vesinik]]uaatomiga või [[funktsionaalrühm]]aga.

Tertsiaarset süsinikuaatomit tähistatakse ''tert''- või ''t''- või 3°. Näiteks ''tert''-[[butüülkloriid]] ehk ''t''-BuCl [[keemiline valem|keemilise valemiga]] (CH₃)₃CCl. Orgaanilisi ühendeid, mille molekulis[[molekul]]is esineb süsinikuahela „lõpus” kaks [[metüülrühm]]a (see tähendab esineb tertsiaarne süsinikuaatom) tähistatakse eesliitega ''iso''- ehk ''i''-. Näiteks [[amüülalkohol|''i''-pentanool]] (CH₃)₂CHCH₂CH₂-OH.

[[süsinikuskeleti hargnemine|Süsinikuskeleti hargnemise]] aste omab mõju ühendi stabiilsusele, nii et stabiilsemad on primaarset ja kõige vähem stabiilsed on kvaternaarset süsinikuaatomit sisaldavad ühendid:

Näiteks polümeersetes[[polümeer]]setes ahelates on kvaternaarne ja tertsiaarne süsinikuaatom nõrgaks kohaks muutes selle kergemini [[degradatsioon|degradeeruvaks]] ning [[oksüdatsioon|oksüdeeruvaks]]. Ja vastupidi, [[liitumisreaktsioon]]ides kvaternaarse ja tertsiaarse süsinikuaatomi teke on raskendatud, ning eriti, kui kõrvu tekiks kaks hargnenudhargnemisega tsentrit. Kõrvalreaktsioonina paljudes katioonsetes[[karbokatioonid|karbokatioonsetes]] protsessides esineb β-[[deprotoneerumine]], mis on sisemiselt omane just tertsiaarsetele karbokatioonidele RR’R”C⁺. Teada-tuntud on [[nukleofiilne asendusreaktsioon|S_N1]] ja [[elimineerimisreaktsioon|E1]] reaktsioonide konkurents ning iso[[alkeenid]]e [[allüülne kloorimine]], kus kõrvuti asendusprodukti või liitumisproduktiga tekib ka alkeen: