Kohvipuu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
CommonsDelinker (arutelu | kaastöö)
P Fail Coffee_Tree.JPG on eemaldatud, sest kasutaja ZooFari kustutas selle Commonsist. Põhjus: Missing permission since 26 November 2010.
Resümee puudub
1. rida:
{{Taksonitabel
 
| nimi = Kohvipuu
| värvus = taimed
| seisund =
| seisundi_süsteem =
| seisundi_ref =
| pilt = Diagram of Coffea arabica.jpg
| pildi_seletus = [[Araabia kohvipuu]] ''Coffea arabica''
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| selts = [[Emajuurelaadsed]] ''Gentianales''
| sugukond = [[Madaralised]] ''Rubiaceae''
| perekond = [[Kohvipuu]] ''Coffea''
| liik =
| binaarne =
| binaarse_autor =
| levikukaart =
| levikukaardi_seletus =
| sünonüümid =
}}
[[Pilt:CoffeeCatucai.jpg|thumb|right|Kohvipuu viljad]]
[[Pilt:Detail of Coffea canephora branch and leaves.jpg|thumb|right|''Coffea canephora'' ehk robusta leht ja õis]]
'''Kohvipuu''' (''Coffea'') on [[igihaljas|igihaljaste]] lehtpuude[[lehtpuu]]de ja -põõsaste[[põõsas]]te perekond [[madaralised|madaraliste]] sugukonnast. Tuntakse umbes 40 liiki. Kohvipuud kasvavad [[troopika]]s, looduslikult eriti [[Aafrika]]s.
 
Tuntakse üle 90 liigi<ref>http://www.mnhn.fr/publication/adanson/a01n2a15.pdf</ref>. Kohvipuude looduslikuks levilaks on [[Aafrika]] mandri [[troopika|troopilised]] alad.
[[Leht|Lehed]] on jagunematud. Valged või kreemjad [[jasmiin]]ilõhnalised [[õis|õied]] asetsevad ebasarikaina. Punases, kollases või mustas [[luuvili|luuviljalises]] viljas on harilikult kaks [[seeme]]t ehk nn [[kohviuba]], mis botaanilises mõttes oad ei ole. Nende värv ulatub kollakashallist sinakasroheliseni. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse. Kohvipuu vili on korjamiseks küps umbes 8 kuuga. Üks kohvipõõsas toodab aastas keskmiselt 2,5 kilo kohvimarju, millest saadakse ligikaudu 0,5 kg kohviube.
 
Kohvipuul on [[Lehtlihtleht|Lehedlihtlehed]] on jagunematud. Valged või kreemjad [[jasmiin]]ilõhnalised [[õis|õied]] asetsevad [[ebasarikas|ebasarikaina]]. Punases, kollases või mustas [[luuvili|luuviljalisesluuviljas]] viljas on harilikult kaks [[seeme]]t ehk nn [[kohviuba]], mis ei ole botaanilises mõttes oad. eiSeemned ole.võivad Nendeolla värvkollakashallid ulatub kollakashallistvõi sinakasrohelisenisinakasrohelised. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse. Kohvipuu vili on korjamiseks küps umbes 8 kuuga. Üks kohvipõõsas toodab aastas keskmiselt 2,5 kilo kohvimarjuvilju, millest saadakse ligikaudu 0,5 kg kohviube.
Kohvipuud võivad looduses kasvada 6-7 meetri kõrguseks. Kuna saagi koristamine käib käsitsi, siis hõlpsamaks [[mari|marjade]] korjamiseks lõigatakse taimed siiski paari meetri kõrgusteks [[põõsas]]teks. Kohvipuu õitseb pärast iga [[vihmaperiood]]i, seega võib kohvipuult leida üheagselt nii õisi kui ka marju.
 
Kohvipuud võivad looduses kasvada 6-7 meetri kõrguseks. Kuna saagi koristamine käib käsitsi, siis hõlpsamakspügatakse [[mari|marjade]]puud korjamisekskorjamise lõigatakse taimed siiskihõlbustamiseks paari meetri kõrgusteks [[põõsas]]teks. Kohvipuu õitseb pärast iga [[vihmaperiood]]i, seega võib kohvipuult leida üheagselt nii õisi kui ka marju.
Sellesse perekonda kuulub üle 80 liigi, kuid kaugeltki kõik nad ei kanna vilju, millest kohvi kõlbaks valmistada. Selles mõttes pakuvad huvi vaid kaks liiki: [[araabia kohvipuu]] ja [[kongo kohvipuu]]. Nende viljadest saadakse erinevaid kohvisorte, vastavalt [[araabika kohv]]i ja [[robusta kohv]]i. Araabia kohvioad on suuremad ja puu ise on ka kõrgem.
 
Sellesse perekonda kuulub üle 80 liigi, kuid kaugeltkiKaugeltki kõik nadkohvipuud ei kanna vilju, millest kohvi kõlbaks valmistada. Selles mõttes pakuvad huvi vaid kaks liiki: [[araabia kohvipuu]] ja [[kongo kohvipuu]]. Nende viljadest saadakse erinevaid kohvisorte, vastavalt [[araabika kohv]]i ja [[robusta kohv]]i. Araabia kohvioad on suuremad ja puu ise on ka kõrgem.
Suurimad kohvitootjad on [[Brasiilia]] (umbes 30%) ja [[Colombia]] (umbes 10% maailma kogutoodangust). Suurim importija on [[USA]], aga kõige rohkem tarbitakse kohvi ühe elaniku kohta [[Skandinaavia]]maades.
 
Suurimad kohvitootjad on [[Brasiilia]] (umbes 30%) ja [[Colombia]] (umbes 10% maailma kogutoodangust){{lisa viide}}. Suurim importija on [[USA]], aga kõige rohkem tarbitakse kohvi ühe elaniku kohta [[Skandinaavia]]maades{{lisa viide}}.
Suurfirmad, kes kohviube kokku ostavad, on tuntud selle poolest, et nad farmeritele väga vähe maksavad. Seda on peetud [[uuskolonialism]]i vormiks. [[1988]] tekkis liikumine "[[Aus kaup]]", mis propageerib austavat suhtumist farmeritesse ja tootjamaa loodusesse. "Ausa kauba" liikumine on kõige levinum kohvi, vähem muude põllumajandussaaduste tootmises.
 
Kohviube kokkuost Suurfirmad, kes kohviube kokku ostavad, on tuntud selle poolest, et nad farmeritele väga vähe maksavad. Seda on peetud [[uuskolonialism]]i vormiks. [[1988]] tekkis liikumine "[[Aus kaup]]", mis propageerib austavat suhtumist farmeritesse ja tootjamaa loodusesse. "Ausa kauba" liikumine on kõige levinum kohvi, vähem muude põllumajandussaaduste tootmises.
 
==Liigid==
Kohvipuid on erinevaid liike. Eri liiki kohvipuude seemnetest saab teha erinevate maitseomadustega [[kohv]]i.
 
*''Coffea arabica'' ([[araabia kohvipuu]]; saadus on [[araabika kohv]])
** alamliik ''Coffea arabica mokka'' ([[moka kohvipuu]]; saadus on [[moka kohv]])
*''Coffea ×arabusta'' ([[arabusta kohvipuu]]; saadus on [[arabusta kohv]])
*''[[Coffea benghalensis]]''
*''[[Coffea bonnieri]]''
*''Coffea canephora'' ([[kongo kohvipuu]]; saadus on [[robusta kohv]])
*''[[Coffea congensis]]''
*''[[Coffea gallienii]]''
*''Coffea liberica'' ([[libeeria kohvipuu]]; saadus on [[libeerika kohv]])
**alamliik ''Coffea liberica dewevrei'' ehk ''Coffea excelsa'' ([[kõrge kohvipuu]] saadus on [[Excelsa kohv]])
*''[[Coffea mogeneti]]''
*''Coffea stenophylla'' – ([[ahtalehine kohvipuu]])
 
==Viited==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Madaralised]]
[[Kategooria:Kultuurtaimed]]
 
[[ast:Café]]