Ülo Raudmäe: erinevus redaktsioonide vahel

eesti helilooja, trombonist, dirigent ja tunnustatud arranžeerija
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Jkristjan (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: ''''Ülo Raudmäe''' (astani 1936 '''Ülo Saksberg'''; 24. jaanuar 1923 Rapla14. oktoober 1990 Tallinn) oli eesti helilooja, trombonist, [[dirige...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 15. aprill 2011, kell 17:42

Ülo Raudmäe (astani 1936 Ülo Saksberg; 24. jaanuar 1923 Rapla14. oktoober 1990 Tallinn) oli eesti helilooja, trombonist, dirigent ja tunnustatud arranžeerija; ooperilaulja Urve Tautsi abikaasa.

Sündis koorijuhi ja kooliõpetaja perekonnas, isa ja venna eeskujul alustas tromboonimänguga 13-aastaselt. 1941. lõpetas Tallinna 1. Keskkooli ning liitus meelelahutusorkestriga "Kuldne seitse". Õppis 1940-1946 Tallinna Konservatooriumis trombooni Raimund Kulli ja Paul Karbi trombooniklassis. Kompositsiooni õppis 1949-1952 EHL-i noortesektsioonis.

Töötas trombonistina 1944-1957 ER Estraadiorkestris ning 1950-1979 Estonia teatri orkestris, olles aastast 1957 samas tromboonirühma kontsertmeister, hiljem töötades seal ka operetidirigendina.

Oma hea orkestritundmise ja stiilitaju tõttu oli nõutud ja hinnatud arranžeeria, seades muusikat nii puhkpilli- kui estraadiorkestrile ning arranžeeris ka operette ja muusikale.

Ülo Raudmäe oli tuntud eesti ooperilaulja Urve Tautsi abikaasa ja levimuusik (tenorsaksofonimängija) Lembit Raudmäe (25.06.1921 - 20.06.1994) vend.

Muusikalised lavateosed

  • Kiri nõudmiseni (Sulev Nõmmiku ja Ü. Raudmäe liberto, H. Mulleri laulutekstid; esiettekanne 1965 Estonias)
  • Muinaslugu muusikas (Raimond Valgre muusika põhjal, libreto S. Nõmmik ja Ü. Raudmäe, Enn Vetemaa laulutekstid; esiet. 1967 Estonias)
  • Pipi Pikksukk (koos Ü. Vinteriga; S. Nõmmiku ja E. Vetemaa libreto, A. Lindgreni järgi; esiet. 1969 Estonias)
  • Neli musketäri (koos Ü. Vinteriga; S. Nõmmiku ja E. Vetemaa lbr; esiet. 1974 Estonias)
  • Poissmehed (A. Oidi muusika põhjal, S. Nõmmiku lbr, H. Karmo laulutekstid; esiet. 1974 Estonias)

Ülo Raudmäe juhatas kõiki oma lavateoste esiettekandeid ise.

Tema lavatoes "Pipi Pikksukk" on pikima eluaega lavateos Eesti teatri ajaloos, olles laval järjest 21 aastat.

Ülo Raudmäe hukkus traagilises õnnetuses 14. oktoobril 1990.

Audiosalvestusi

  • Roosid sulle / Ülo Raudmäe looming ja orkestriseaded - Eesti Kaitseväe Orkester (2003 CD)
  • rohkelt arranžeeringuid ja salvestusi Eesti Raadios