Võru kirjaviis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Võrok (arutelu | kaastöö)
Võrok (arutelu | kaastöö)
24. rida:
Kirjaviisi kriitika on viinud ühelt poolt ülaltoodud uue kirjaviisi parandusteni, teisalt aga ajalehe [[Uma Leht]] kirjaviisini, kus kõrisulghäälikut ei märgita üldse, kuid peenendust märgitakse. Mõnedes väljaannetes kasutatakse kõrisulghääliku märkimiseks ülakoma.
 
Ilma omaette täheta märkimisviiside puuduseks on, et nii sage ja tähtis tähendusi eraldav häälik nagu kõrisulghäälik on täiesti märkimata, mis jätab sageli tähenduse ebatäpseks, või on kõrisulghäälik märgitud väikse ülakomaga, mida sageli lugedes ei märgata ega hääldata. Ülakoma taoline sagedam kasutus kasvatab diakriitiliste märkide hulka, mis muudab kirjapildi keerukamaks ja loob olukorra, kus kergesti võivad omavahel segi minna kõrisulghäälik, peenendus, välläjätmismärk ja jutumärgid, mida kõiki kirjutatakse sel juhul ühtmoodi (') või väga sarnaselt (' ´ ’ "), vrd nt lausitlauseid:
 
''"Lugõja kai lehe üle. Imä pand' mar'a pangi."''
31. rida:
 
''"Lugõjaq kaiq leheq üle. Imä pand' mar'aq pangi."''
 
(Tõlge: 'Lugejad vaatasid lehed üle. Ema pani marjad pangi.')
 
==Vaata ka==