Redaktsioon: 13. aprill 2011, kell 22:35 redigeeri Ohpuu (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 12 297 muudatust →‎Olemasolulause muudes keeltes: näide ersa keelest, vbolla laiendatav muudele soome-ugri keeltele ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. aprill 2011, kell 09:09 redigeeri eemalda 195.250.176.42 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
11. rida: * ''Sadas'' (öeldis) [''tihedat lund''] (alus). * [''~~mingeid~~Mingeid kutte''] (alus) ''siin'' (määrus) ''ka on'' (öeldis) ''vevä?'' * [''Igal pool''] (määrus) ''sebis'' (öeldis) ''sõdureid'' (alus). ~~Võrreldes~~Erinevalt [[Normaallause\|~~normaallausega~~normaallausest]] langeb olemasolulauses tegevussubjekt grammatilise subjektiga kokku, pragmaatiline subjekt aga mitte. [[Kogeja-omajalause\|Kogeja-omajalauses]] seevastu langeb tegevussubjekt pragmaatilise subjektiga ~~ühte~~kokku, grammatiline subjekt aga mitte.<ref>M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 476.</ref> == Soome keele olemasolulause omadused == 20. rida: Soome keeles kasutatakse üsna samasugust olemasolulauset kui eesti keeles. Tüüpiline soome keele olemasolulause algab kohamäärusega, selle öeldiseks on tegusõna ''olla'' vorm ja selle alus on osastavas käändes.<ref>A. Hakulinen, M. Vilkuna, R. Korhonen, V. Koivisto, T. R. Heinonen ja I. Alho, Ison suomen kieliopin verkkoversio. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen verkkojulkaisuja 5, 2008. § 893.</ref> * [''Sairaanhoitajaliiton jäsenkunnassa''] (määrus) ''on'' (öeldis) [''sairaanhoitajia, jotka tekevät sielunhoitoterapiaa tarkoituksenaan tehdä homoista heteroita''] (alus). 'Õdede liidu liikmeskonnas on õed ~ õdesid, kes teevad hingehoiuteraapiat eesmärgiga muuta homod heteroteks.'. * ''Tääl'' (määrus) ''on'' (öeldis) [''näit mustii pisteit''] (alus). 'Siin on neid musti täppe'.' == Olemasolulause muudes keeltes == Mitmes indoeuroopa keeles ei ole olemasolu väljendamiseks omaette lausetüüpi, ~~vaid~~ja olemasolu tuleb väljendada näiteks formaalse subjektiga, ntnagu rootsi ~~keele~~keeles: ''Det finns en fotbollsplan bakom skolan.'' 'Kooli taga on jalgpalliväljak.' või saksa ~~keele~~keeles: ''Es gab damals noch keine Straßenbahn.'' 'Siis polnud veel trammi.'. Eesti keele olemasolulause ei ole siiski erandlik. Näiteks jaapani keeles onsaab moodustada tegusõnaga olemasolulause, mis meenutab eesti keele olemasolulauset~~, nt~~: ''Niwa ni kodomo ga imasu.'' 'Hoovis on laps.' ~~Vene keeles seevastu väljendatakse olemasolu sõnajärjega ilma tegusõnata, nt ''Na stolé lámpa~~.'' 'Laual on lamp.' Veel on olemasolu võimalik näiteks liitega väljendada nagu grööni keele läänemurdes, nt ''Illu-qar-vuq.'' 'Seal on majad.'<ref>E. Itkonen, Maailman kielten erilaisuus ja samuus. Osa 1. Åbo: Åbo Akademis tryckeri, 2008. Lk 358–362.</ref> Vene keeles seevastu väljendatakse olemasolu sõnajärjega ilma tegusõnata: ''Na stolé lámpa'' 'Laual on lamp'. [[Ersa keel]]es on võimalik olemasolulauset moodustada nimisõna pööramise teel, näiteks: ''эстонан'' 'olen eestlane' (''эстон'' 'eestlane' + verbi 1Sg sufiks).▼ Veel on olemasolu võimalik väljendada näiteks liitega nagu grööni keele läänemurdes: ''Illu-qar-vuq'' 'Seal on majad.'<ref>E. Itkonen, Maailman kielten erilaisuus ja samuus. Osa 1. Åbo: Åbo Akademis tryckeri, 2008. Lk 358–362.</ref> ▲[[Ersa keel]]es on võimalik olemasolulauset moodustada nimisõna pööramise teel~~, näiteks~~: ''эстонан'' 'olen eestlane' (''эстон'' 'eestlane' + verbi 1Sg sufiks). == Viited ==

Olemasolulause: erinevus redaktsioonide vahel