Vikipeedia

Elementaarosakesed: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
ArthurBot (arutelu | kaastöö)
36 635 muudatust
P robot lisas: sl:Podatomski delec
Hardi27 (arutelu | kaastöö)
4520 muudatust
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=maiaprill|aasta=20102011}}
'''Elementaarosake''' on [[aatomituum]]ast väiksem [[osake]]. Täiesti korrektselt peaks kasutama siinkohal mõistet ''subatomaarne osake'', kuid jääme hetkel igapäevakõnes levinuma termini juurde ja kasutame mõistet ''[[fundamentaalosake]]'', kui räägime täiesti elementaarsest osakesest, millel puudub meile teadaolev alamstruktuur.
 
Fundamentaalosakesed on [[lepton]]id, [[kvark|kvargid]] ja [[fundamentaalne jõud|vastasmõjusid]] vahendavad [[vaheosake]]sed, kõik teised elementaarosakesed on [[liitosake]]sed. Näiteks [[aatomituum]]a moodustavad [[prooton]] ja [[neutron]] on liitosakesed ja koosnevad [[kvark]]idest, samas kui aatomituuma ümber tiirlevad [[elektron]]id on fundamentaalosakesed (leptonid).
 
'''Elementaarosake''' ehk '''fundamentaalosake''' on meile tuntud [[universum]]i [[mateeria]] vähim [[osake]], millel puudub meile teadaolev alamstruktuur. Praegu teadaolevalt on elementaarosakesed [[leptonid]] (näiteks [[elektron]] ja [[neutriinod]]), [[kvargid]] ja [[vaheosakesed]] (näiteks [[footon]]). Teised [[elementaarosakesed]] on juba [[liitosakesed]] ([[hadronid]]), mis koosnevad kvarkidest. Hadronid on näiteks [[aatomituum]]a moodustavad [[prooton]] ja [[neutron]].
Elementaarosakeste uurimisega tegeleb [[elementaarosakeste füüsika]], samuti on elementaarosakestel tähtis roll nii [[tuumafüüsika]]s kui [[kvantmehhaanika]]s.
 
== ÜldineAine kirjelduselementaarosakesed ==
[[Aine]]ga seostatakse enamasti [[fermion]]e. Fermionid alluvad [[Pauli keeluprintsiip|Pauli keeluprintsiibile]], mis välistab kahe eristamatu osakese asumise samas [[kvantolek]]us. Pauli keeluprintsiibita võiks maakera kokku vajuda üheks punktiks.
 
Fundamentaalsed fermionid jagunevad [[lepton]]iteks ja [[kvark]]ideks. Kvargid moodustavad [[liitosake]]si [[hadron]]eid, millest ([[prooton]] ja [[neutron]]) omakorda moodustuvad [[aatomituum]]ad. Aatomituum, koos selle ümber tiirlevate leptonite [[elektronid]]ega, moodustab [[aatom]]i.
Kuigi sõna osake toob silma ette imepisikese täpikese, siis tegelikult on vastavalt [[kvantmehhaanika]]le tegemist [[Lainelis-korpuskulaarne dualism|laine-osakese duaalsusega]]. Iga elementaarosake on tegelikult samaaegselt ka laine ning teda on võimalik kirjeldada lainefunktsiooniga.
 
===Leptonid===
Tulenevalt [[kvantmehhaanika]] [[määramatuse printsiip|määramatuse printsiibist]] ei ole kõik elementaarosakeste omadused täpselt määratletavad, vaid omavad tõenäosuslikku väärtust. Näiteks elektroni asukoht aatomituuma [[elektronkiht|elektronkihis]] ei ole üheselt määratud, vaid elektron võib igal ajahetkel asuda suvalises oma [[aatomorbitaal|orbitaal]]i punktis.
{{main|Leptonid}}
:{| class="wikitable"
|-
| colspan=4 align=center | '''Laenguga lepton / antiosake'''
|
| colspan=4 align=center | '''Neutriino / antineutriino'''
|-
! Nimetus
! Sümbol
! [[Elektrilaeng]] ([[elementaarlaeng|e]])
! [[Seisumass]] ([[MeV]]/[[valguse kiirus|c]]<sup>2</sup>)
! [[Leptonlaeng|L]]
! Nimetus
! Sümbol
! [[Elektrilaeng]] ([[elementaarlaeng|e]])
! [[Seisumass]] ([[MeV]]/[[valguse kiirus|c]]<sup>2</sup>)
|-
| [[Elektron]] <br> [[Positron]]
| <math>e^- \, / \, e^+</math>
| −1 / +1
| 0.511
| L<sub>e</sub>
| [[Elektronneutriino]] <br> antielektronneutriino
| <math>\nu_e \, / \, \overline{\nu}_e</math>
| 0
| < 0.0000022
|-
| [[Müüon]] <br> antimüüon
| <math>\mu^- \, / \, \mu^+ </math>
| −1 / +1
| 105.7
| L<sub>μ</sub>
| [[Müü-neutriino]] <br> Müü-antineutriino
| <math>\nu_\mu \, / \, \overline{\nu}_\mu</math>
| 0
| < 0.17
|-
| [[Tau-lepton]] <br> antitau-lepton
| <math>\tau^- \, / \, \tau^+</math>
| −1 / +1
| 1777
| L<sub>τ</sub>
| [[Tau-neutriino]] <br> Tau-antineutriino
| <math>\nu_\tau \, / \, \overline{\nu}_\tau</math>
| 0
| < 15.5
|-
|}
 
===Kvargid===
== Elementaarosakeste omadused ==
{{main|Kvargid}}
Elementaarosakesi iseloomustavad omadused on [[seisumass]], [[eluiga (elementaarosake)|eluiga]] (ja võimalikud lagunemisteed eluea lõppedes) ning [[kvantarv]]ud.
:{| class="wikitable"
! Põlvkond
! [[Nõrk isospin]]
! [[Lõhn (kvantarv)|Lõhn]]
! Nimetus
! Sümbol
! [[Elektrilaeng]] ([[Elementaarlaeng|e]])
! [[Seisumass]] ([[MeV]]/[[valguse kiirus|c]]<sup>2</sup>)
! Antiosake
! Sümbol
|-
| 1
| +1/2
| I<sub>z</sub>=+½
| [[u-kvark|Up]]
| u
| +2/3
| 1,5 – 4,0
| Antiup
| <math>\overline{u}</math>
|-
| 1
| –1/2
| I<sub>z</sub>=–½
| [[d-kvark|Down]]
| d
| –1/3
| 4 – 8
| Antidown
| <math>\overline{d}</math>
|-
| 2
| –1/2
| S=–1
| [[s-kvark|Strange]]
| s
| –1/3
| 80 – 130
| Antistrange
| <math>\overline{s}</math>
|-
| 2
| +1/2
| C=1
| [[c-kvark|Charm]]
| c
| +2/3
| 1150 – 1350
| Anticharm
| <math>\overline{c}</math>
|-
| 3
| –1/2
| B'=–1
| [[b-kvark|Bottom]]
| b
| –1/3
| 4100 – 4400
| Antibottom
| <math>\overline{b}</math>
|-
| 3
| +1/2
| T=1
| [[t-kvark|Top]]
| t
| +2/3
| 170900 ± 1800<ref>{{cite web |url=http://www-cdf.fnal.gov/physics/new/top/2007/mass/tevcombination/ |title=Summary of Top Mass Results - March 2007}}</ref>
| Antitop
| <math>\overline{t}</math>
|}
 
===Seisumass= Vaheosaesed ==
{{main|Seisumassvaheosake}}
[[Fundamentaalne jõud|Fundamentaalseid jõudusid]] vahendavaid osakesi nimetatakse [[vaheosake]]steks. Näiteks [[footon]], mis vahendab [[elektromagnetiline vastasmõju|elektromagnetilist vastasmõju]] elementaarosake.
 
Vaheosakesed on [[boson]]id, mistõttu nimetatakse neid ka vahebosoniteks. Bosonid alluvad [[Bose-Einsteini statistika]]le, mistõttu ei ole samas ruumipunktis olevate bosonite arv piiratud.
'''Seisu'''massist räägitakse seetõttu, et liikuvatel (st. energiat omavatel) osakestel on mass suurem.
 
[[Standardmudel]]i kohaselt on vaheosakesed:
<math>E=mc^2 => m=\frac{E}{c^2}</math>
:{| class="wikitable"
|-
|align=center | '''Nimi'''
|align=center | '''Sümbol'''
|align="center" | '''[[Elektrilaeng]] ([[elementaarlaeng|e]])'''
|'''[[Spinn]]'''
|align=center | '''[[Seisumass]] ([[GeV]]/[[valguse kiirus|c]]<sup>2</sup>)'''
 
|align=center | '''[[Fundamentaalne jõud|Vahendatav jõud]]'''
Kuna osakese seisumass tähendab ühtlasi tema vähimat võimalikku energiat (see on energia, mis vabaneb osakese [[annihileerumine|annihileerumisel]]), siis kasutatakse osakese seisumassi kirjeldamiseks mõõtühikut [[elektronvolt]].
|-
|[[Footon]]
|γ
|0
|1
|0
|[[Elektromagnetiline vastasmõju|Elektromagnetism]]
|-
|[[W-boson]]
|W<sup>±</sup>
| ±1
|1
|80,4
|[[Nõrk vastasmõju]]
|-
|[[Z-boson]]
|Z<sup>0</sup>
|0
|1
|91,2
|[[Nõrk vastasmõju]]
|-
|[[Gluuon]]
|g
|0
|1
|0
|[[Tugev vastasmõju]]
|}
 
===Eluiga===
 
== Elementaarosakese mõiste areng ==
Elementaarosakese '''eluiga''' on statistiline keskmine ajavahemik, mille järel elementaarosake laguneb. Eluea alusel jagatakse elementaarosakesi stabiilseteks, metastabiilseteks ja vähestabiilseteks osakesteks.
 
Aegade jooksul on elementaarosakesteks peetud erinevaid objekte. Ajalooliselt on arvatud, et väikseim osake on [[aatom]] (sõna on pärit kreekakeelsest sõnast, mis tähendab 'jagamatu'), hiljem avastati, et need koosnevad [[aatomituum]]adest ja [[elektron]]idest. Siis avastati aatomituuma alamstruktuur: [[prooton]]id ja [[neutron]]id, mida omakorda pikalt peeti jagamatuteks. Nüüd on teada, et ka prootonid ja neutronid ei ole jagamatud osakesed, vaid koosnevad [[kvark]]idest. Mõned autorid nimetavad elementaarosakesteks siiani subatomaarseid osakesi ja reserveerivad fundamentaalosakeste mõiste teadaolevalt sisemise struktuurita osakeste jaoks.
'''Stabiilsed''' on osakesed, mis ei saa ühe või teise kvantarvu jäävuse tõttu kergemateks (väiksema [[seisumass]]iga) osakesteks laguneda. Näiteks [[prooton]] on stabiilne osake tänu tema [[barüonlaeng]]u jäävuse nõudele.
 
Võimalik, et [[standardmudel]]i näol ei ole tegemist fundamentaalse lõpliku füüsikateooriaga. Seega tuleb elementaarosakeste loetelu tõenäoliselt tulevikus täiendada või korrigeerida, kui tulevastes füüsikaeksperimentides leitakse hetkel tundmatuid [[elementaarosake]]si või tuvastatakse praegu elementaarosakesteks peetavate osakeste väiksemamõõdulisem alamstruktuur. Seega sõltub elementaarosakese mõiste sellest, kui väikesemõõtmelisi struktuure parasjagu olemasolev tehnoloogia võimaldab uurida.
'''Metastabiilsed''' on osakesed, mis võivad laguneda kergemateks osakesteks läbi erinevate [[fundamentaalne jõud|vastasmõjude]]. Samas on osakese eluiga piisavalt pikk, et tema olemasolu "märgata" (suurem kui 10<sup>-20</sup> sekundit). Kõige pikema elueaga metastabiilne osake on [[neutron]] (umbes 15 minutit).
 
==Välislingid==
'''Vähestabiilsed''' on osakesed elueaga vähem kui (10<sup>-22</sup> sekundit). See ajavahemik on liiga lühike, et neid eristada lagunemisprotsessi piltidel (isegi valgus jõuab selle aja jooksul liikuda ainult osakese ühest "servast" teiseni). Ning väiksem ajavahemikust, mis on vajalik [[fundamentaalne jõud|vastasmõjude]] "reageerimiseks" uue osakese tekkele (vastasmõju kandev virtuaalne vahendusosake ei jõua selle aja jooksul ühegi teise osakeseni, et nende osakeste vahel vastasmõju tekitada).
 
===Resonantsosakesed===
'''Resonantsosakesed''' on vähestabiilsed osakesed, mille puhul on tegemist mõne osakese [[ergastatud seisund]]iga. Nagu makromaailmas tuntud [[resonants]]i puhul on siin tegemist osakest kirjeldava lainefunktsiooni sagedusega, mille puhul väike väline lisamõju salvestatakse laine amplituudi, mis kasvab välisest mõjutajast olulisest suuremaks. Tulenevalt aga osakese [[lainelis-korpuskulaarne dualism|laine-osakese dualismist]] võib selliseid ergastatud olekuid vaadelda iseseisvate osakestena, ehk [[resonantsosake]]stena.
 
===Kvantarvud===
{{main|Kvantarv}}
 
Elementaarosakes iseloomustavad järgnevad kvantarvud:
 
* [[Spinn]] (s), mille alusel jagatakse elementaarosakesed [[fermion]]ideks (spin on poolarvuline) ja [[boson]]iteks (spinn on täisarvuline).
* [[Elektrilaeng]] (Q), mis on [[elementaarlaeng]]u (e) kordne ning võib olla kas positiivne või negatiivne. Elektrilaeng saab olla ainult nendel osakestel, mille [[seisumass]] on suurem nullist. [[Kvark]]ide elektrilaeng on e/3 kordne. Elektrilaeng on jääv suurus.
* [[Barüonlaeng]] (B), mis iseloomustab [[barüon]]e. Kõigil barüonidel (näiteks [[prooton]] ja [[neutron]]) on barüonlaeng 1, antibarüonidel –1 ja teistel osakestel 0. Kvarkide barüonlaeng on 1/3 ja antikvarkide barüonlaeng –1/3. Barüonlaeng on jääv suurus.
* [[Leptonlaeng]]ud (L), mis iseloomustavad [[lepton]]eid. Leptonlaenguid on kolm (L<sub>e</sub>, L<sub>μ</sub> ja L<sub>τ</sub>) ning igaüks neist määratleb ühe [[leptonpaar]]i. Näiteks L<sub>e</sub> väärtusega 1 on [[elektron]] ja [[elektronneutriino]] ja väärtusega –1 on [[positron]] ning antielekronneutriino. Leptonlaengu võimalikud väärtused on –1, 0 ja 1 ning ta on jääv suurus.
* [[Paarsus]], mis määrab osakese peegelsümmetria olemasolu. Paarsus võib olla kas 1 või –1 ning ta on multiplikatiivne kvantarv. Paarsused on:
** Laengupaarsus (C), mis kirjeldab osakese ja antiosakese vahetatavust.
** Ruumipaarsus (P), mis kirjeldab süsteemi muutumist koordinaatide märgi muutmisel.
** Ajapaarsus (T), mis määrab, kas protsess on ajas sümmeetriline (aja pööramine tagurpidi ei muuda protsessi)
* [[Isospinn]] (I<sub>z</sub>) on [[tugev vastastikmõju|tugevat vastasmõju]] iseloomustav kvantarv, mis eristab up- ja down tüüpi kvarke. Up tüüpi kvarkidel on isospinn 1/2 ja down tüüpi kvarkidel isospinn on –1/2. Esimese põlvkonna kvargid ([[u-kvark|u-]] ja [[d-kvark]]) ongi määratletud ainult nende isospinniga, neil ei ole lõhna.
* [[Lõhn (kvantarv)|Lõhn]] on komplekt kvantarve, mis määratleva kvargi tüübi teises ja kolmandas põlvkonnas. Need on:
** [[Veidrus (kvantarv)|Veidrus]] (S), mis on [[s-kvark|veidral kvargil]] –1 ja veidral antikvargil 1. Kõigil teistel kvarkidel on veidrus 0.
** [[Sarm (kvantarv)|Sarm]] (C), mis on [[c-kvark|sarmiga kvargil]] 1 ja sarmiga antikvargil –1. Kõigil teistel kvarkidel on sarm 0.
** [[Põhisus]] (B') (ing. keeles Bottomness), mis on [[b-kvark|põhjakvargil]] –1 ja antipõhjakvargil +1.
** [[Tipusus]] (T) (ing. keeles Topness) mis on [[t-kvark|tipukvargil]] 1 ja antitipukvargil –1.
* [[Värvilaeng]], mis iseloomustab kvarke ja [[gluuon]]eid. Kvarkide värvilaeng võib olla kas punane, kollane või sinine. Antikvarkide värvilaengud on vastavalt antipunane, antikollane ja antisinine. Iga kvark ja antikvark võib omada ühte värvilaengut. Gluuon omab korraga värvi ja antivärvi laengut.
 
==Elementaarosakeste grupid==
===Fermionid ja bosonid===
Elementaarosakese [[spinn]]i alusel jagatakse neid [[fermionid]]eks ja [[boson]]iteks.
 
{{main|Fermion}}
'''Fermionid''' on osakesed, mille spinn on murdarvuline (sisaldab väärtust ½). Tulenevalt sellest alluvad nad [[Pauli printsiip|Pauli keeluprintsiibile]], mistõttu peavad kõik süsteemis olevad identsed fermionid olema erinevates kvantolekutes. Kõige tuntum fermion on [[elektron]] ning sellele rakenduva Pauli keeluprintsiibi näiteks on aatomi [[elektronkiht|elektronkihid]].
Fermionid mõjutavad üksteist erinevate [[fundamentaalne jõud|vastasmõjudega]] vahetades omavahel bosoneid. Fermionid jagunevad omakorda [[lepton]]iteks, [[kvark]]ideks ja [[barüon]]ideks.
 
{{main|Boson}}
'''Bosonid''' on osakesed, mille spinn on täisarvuline. Tulenevalt sellest võivad kõik süsteemis olevad identsed bosonid olla samas kvantolekus. Kõige tuntum boson on [[footon]]. Bosonid vahendavad vastasmõjusid fermionide vahel. Bosonitel võib seisumass olemas olla või puududa. Sõltuval sellest on määratud nende vahendatava vastasmõju ulatus. Bosonid jagunevad [[vaheosake]]steks ja [[meson]]iteks.
 
===Leptonid ja kvargid===
[[Fermionid]] jagunevad [[lepton]]iteks, [[kvark]]ideks ja [[barüon]]ideks. Neist kaks esimest on [[fundamentaalosakesed|fundamentaalsed]] fermionid, mille spinn on 1/2.
 
{{main|Lepton}}
'''Leptonid''' on osakesed, mis ei osale [[Tugev vastastikmõju|tugevas vastasmõjus]] ja mida iseloomustab leptonlaeng. Leptonlaenguid on kolm ning iga leptonlaeng kirjeldab ära [[leptonpaar]]i, ehk siis osakese ja sellele vastava [[neutriino]]. Kõigil teistel osakestel on leptonlaeng null.
 
{{main|Kvark}}
'''Kvargid''' on [[Tugev vastastikmõju|tugevas vastasmõjus]] osalevad fundamentaalosakesed, mille erinevad kvantarvud (näiteks elektrilaeng, barüonlaeng) on murdarvulised (1/3 või 2/3). Kvargid ei eksisteeri kunagi eraldiseisvate osakestena, vaid moodustavad [[liitosake]]se, mida kutsutakse [[hadron]]iks.
 
===Hadronid===
[[Hadronid]] on [[liitosakesed]], mis koosnevad [[kvark]]idest. Hadronid jagunevad [[barüonid]]eks, mis on [[fermionid]] ja [[meson]]iteks, mis on [[bosonid]]. [[T-kvark]] tänu oma ülisuurele massile ja ülilühikesele elueale ei [[Hadroniseerumine|hadroniseeru]] (ei osale hadronite moodustamises).
 
{{main|Barüon}}
'''Barüonid''' on [[kvark]]idest koosnevad [[fermion]]id, mis osalevad [[Tugev vastastikmõju|tugevas vastasmõjus]]. Barüone iseloomustab [[barüonlaeng]], mis on nullist erinev. Barüonid on näiteks [[prooton]], [[neutron]] ja [[hüperonid]] (barüonid, mis sisaldavad [[s-kvark]]i, kuid ei sisalda [[c-kvark]]i, ega [[b-kvarki]]).
 
{{main|Mesonid}}
'''Mesonid''' on [[kvark|kvargist]] ja antikvargist koosnevad [[boson]]id, mis osalevad [[Tugev vastastikmõju|tugevas vastasmõjus]]. Meson ei ole fundamentaalne [[vaheosake]], kuid siiski on mesonitel tähtis roll [[tuumajõud]]ude (mis on tugeva vastastikmõju teisene avaldumisvorm) vahendamisel [[nukleon]]ide vahel.
 
===Vaheosakesed===
{{main|Vaheosakesed}}
'''Vaheosakesed''' ehk '''vahebosonid''' on [[footon]], [[W boson]], [[Z boson]], [[gluuon]] ja (hüpoteetiline) [[graviton]]. Kõik vaheosakesed on [[boson]]id, mistõttu nimetatakse neid ka ''vahebosoniteks''.
 
'''Footon''' vahendab [[elektromagnetiline vastastikmõju|elektromagnetilist vastasmõju]]. Tema seisumass on 0 ning ta ise ei kanna vahendatavat [[elektrilaeng]]ut.
 
'''W boson''' ja '''Z boson''' vahendavad [[nõrk vastastikmõju|nõrka vastasmõju]]. Nende seisumass on nullist erinev, mistõttu on nõrk vastasmõju väga lühikese ulatusega.
 
'''Gluuon''' vahendab [[tugev vastastikmõju|tugevat vastasmõju]]. Tema seisumass on 0, kuid erinevalt teistest vaheosakestest kannab gluuon [[värvilaeng]]ut (koos antivärvilaenguga) ja osaleb ka ise aktiivselt tugevas vastastikmõjus.
 
'''Graviton''' peaks vahendama [[gravitatsioon]]i. Seda osakest ei ole veel avastatud.
 
==Vaata ka==
* [[Elementaarosakeste loend]]
 
==Välislingid==
*[http://www.hot.ee/osakesed/sisukord.html Elementaarosakeste füüsika]
*[http://www.horisont.ee/arhiiv_1996_1999/1998/03/elementaarosake.html Mis on elementaarosake? Jaak Lõhmuse artikkel]
 
== Viited ==
Artikkel on kirjutatud tuginedes ingliskeelses vikis avaldatud faktidele ja materjalidele.
{{viited}}
 
[[Kategooria: Elementaarosakesed| ]]
 
[[ar:جسيم دون ذريأولي]]
[[id:Partikel subatomdasar]]
[[ms:Zarah subatomikasas]]
[[bn:অতিপারমাণবিকমৌলিক কণা]]
[[su:Partikel subatomikéleménter]]
[[be:Элементарная часціца]]
[[bs:Subatomske čestice]]
[[be-x-old:Элемэнтарная часьцінка]]
[[bg:Субатомни частици]]
[[bs:Elementarna čestica]]
[[ca:Partícula subatòmica]]
[[bg:Елементарна частица]]
[[cs:Subatomární částice]]
[[cyca:GronynPartícula isatomigelemental]]
[[cs:Elementární částice]]
[[da:Subatomar partikel]]
[[da:Elementarpartikel]]
[[el:Υποατομικό σωματίδιο]]
[[de:Elementarteilchen]]
[[en:Subatomic particle]]
[[el:Στοιχειώδες σωματίδιο]]
[[es:Partícula subatómica]]
[[euen:PartikulaElementary subatomikoparticle]]
[[es:Partícula elemental]]
[[fa:ذرات زیراتمی]]
[[freo:ParticuleElementa subatomiquepartiklo]]
[[eu:Funtsezko partikula]]
[[gv:Ayrneen fo-vreneenagh]]
[[fa:ذرات بنیادی]]
[[gl:Partícula subatómica]]
[[fr:Particule élémentaire]]
[[ko:아원자 입자]]
[[ko:기본입자]]
[[hi:उप-परमाणविक कण]]
[[hr:SubatomskaElementarna čestica]]
[[is:Öreind]]
[[it:Particella subatomica]]
[[it:Particella elementare]]
[[he:חלקיק תת-אטומי]]
[[kuhe:Kerîחלקיק yên atomêיסודי]]
[[ltku:SubatominėKeriyê dalelėhîmanî]]
[[lv:Elementārdaļiņa]]
[[hu:Szubatomi részecske]]
[[lt:Elementarioji dalelė]]
[[mn:Атомаас жижиг бөөм]]
[[nlhu:SubatomairElemi deeltjerészecske]]
[[mk:Елементарна честичка]]
[[ja:素粒子]]
[[ml:അടിസ്ഥാനകണം]]
[[no:Subatomær partikkel]]
[[novmn:SubatomiЭгэл partikleбөөм]]
[[plnl:CząstkaElementair (fizyka)deeltje]]
[[ja:基本粒子]]
[[pt:Partícula subatômica]]
[[no:Elementærpartikkel]]
[[ru:Субатомная частица]]
[[nn:Elementærpartikkel]]
[[simple:Subatomic particle]]
[[skuz:SubatomárnaElementar časticazarracha]]
[[slnds:Podatomski delecElementardeelken]]
[[pl:Cząstka elementarna]]
[[sr:Субатомске честице]]
[[shpt:SubatomskePartícula česticeelementar]]
[[fiqu:SubatomisetTiksi hiukkasetk'atacha]]
[[ru:Элементарная частица]]
[[sv:Subatomär partikel]]
[[simple:Elementary particle]]
[[vi:Hạt hạ nguyên tử]]
[[sk:Elementárna častica]]
[[tr:Atomaltı parçacık]]
[[sl:Osnovni delec]]
[[uk:Субатомна частинка]]
[[sr:Елементарна честица]]
[[ur:زیرجوہری ذرہ]]
[[sh:Elementarna čestica]]
[[fiu-vro:Tsibiputin]]
[[zhfi:次原子粒子Alkeishiukkanen]]
[[sv:Elementarpartikel]]
[[ta:அடிப்படைத் துகள்]]
[[th:อนุภาคมูลฐาน]]
[[vi:Hạt sơ cấp]]
[[tr:Temel parçacık]]
[[uk:Елементарна частинка]]
[[ur:بنیادی ذرہ]]
[[wuu:基本粒子]]
[[zh-yue:基本粒子]]
[[zh:基本粒子]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Elementaarosakesed"