Harilik pihlakas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (robot lisas: ja:セイヨウナナカマド |
alapealkirjad |
||
5. rida:
| seisundi_süsteem =
| seisundi_ref =
| pilt =
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250 px
17. rida:
| liik = '''Harilik pihlakas'''
| binaarne = ''Sorbus aucuparia''
| binaarse_autor = [[L.]]
| levikukaart =
| sünonüümid =
}}
[[Pilt:Hpihlakaoied.png|thumb|Hariliku pihlaka õied]]
'''Harilik pihlakas''' (''Sorbus aucuparia'') on [[roosõielised|roosõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[pihlakas|pihlaka]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[
Rahvapärased nimed: '''pihelgas''', '''pihlak''', '''pihl''', '''pihlapuu'''.
Pihlaka [[levila]] hõlmab peaaegu kogu [[Euroopa]], välja arvatud äärmises lõunaosas, kus ta kasvab üksnes mägedes, ning [[Põhja-Aasia]]s. Ta on levinud kõikjal [[Eesti]]s.▼
Väikestele asustamata meresaartele satub harilik pihlakas [[linnud|lindude]] abil, kes pihlakaseemneid söövad, meresaartele lendavad ja seal roojavad. Seemned säilitavad idanemisvõime ka linnu soolestikus.▼
Pihlakas talub hästi külma. Seetõttu suudab ta kasvada mägedeski: [[Briti saared|Briti saartel]] kuni kilomeetri, [[Prantsusmaa]]l kuni 2 kilomeetri kõrguseni, lõuna pool veelgi kõrgemal.▼
Pihlakas talub ka mitmesuguseid pinnaseid, alates õhukestest happelistest pinnastest kuni kaljulõhedeni. Ta kasvab suhteliselt sageli isegi [[epifüüt|epifüüdina]] teiste puude lõhedes ja tüvede harunemiskohtades, kuigi need taimed ei saa enamasti suguküpseks.▼
==Kirjeldus==
[[Pilt:Sorbus aucuparia fruits.jpg|thumb|left|Hariliku pihlaka viljad]]▼
Harilik pihlakas kasvab enamasti 4–10 meetri kõrguseks. Eesti kõrgeimad pihlakad ulatuvad isegi 20 meetrini. Maailma kõrgeim äramõõdetud pihlakas oli 28 meetrit kõrge. Jämedamate harilike pihlakate [[ümbermõõt]] küündib 2 meetrini.
[[Puukoor]] on noortel puudel sile ja hõbehall, vanadel puudel kahvatu hallikaspruun ja kestendav, vahel isegi lõhenenud.
Pihlaka
Harilik pihlakas õitseb [[juuni]]s. [[õis|Õied]] on valged ja moodustavad [[pööris]]e, mis koosneb kuni 250 õiest ning on 8–15 cm läbimõõdus. Õis on 1 cm läbimõõduga ja 5 kreemikasvalge [[kroonleht|kroonlehega]]. Õisi tolmeldavad [[putukad]].▼
Pihlakal on [[õunvili]], mille läbimõõt on 6–9, harva kuni 14 mm. Viljad on toorelt rohelised, aga valmivad [[september|septembri]] lõpus ning muutuvad algul oranžideks ja siis punasteks. Viljas on kõige sagedamini 2, aga vahel kuni 8 [[seeme]]t. Viljad on söödavad. Nende maitse paraneb pärast esimesi [[öökülm]]i.▼
Pihlakas on [[diploid]]ne taim. Tal on 34 [[kromosoom]]i.
46. rida ⟶ 42. rida:
Pihlakad ei ela väga vanaks, tavaliselt piirduvad 100 eluaastaga.
==Levila==
▲Pihlaka [[levila]] hõlmab peaaegu kogu [[Euroopa]], välja arvatud äärmises lõunaosas, kus ta kasvab üksnes mägedes, ning [[Põhja-Aasia]]s. Ta on levinud kõikjal [[Eesti]]s.
▲[[Pilt:Sorbus aucuparia fruits.jpg|thumb|left|Hariliku pihlaka viljad]]
▲Harilik pihlakas õitseb [[juuni]]s. [[õis|Õied]] on valged ja moodustavad [[pööris]]e, mis koosneb kuni 250 õiest ning on 8–15 cm läbimõõdus. Õis on 1 cm läbimõõduga ja 5 kreemikasvalge [[kroonleht|kroonlehega]]. Õisi tolmeldavad [[putukad]].
▲Pihlakas talub hästi külma. Seetõttu suudab ta kasvada mägedeski: [[Briti saared|Briti saartel]] kuni kilomeetri, [[Prantsusmaa]]l kuni 2 kilomeetri kõrguseni, lõuna pool veelgi kõrgemal.
▲Pihlakal on [[õunvili]], mille läbimõõt on 6–9, harva kuni 14 mm. Viljad on toorelt rohelised, aga valmivad [[september|septembri]] lõpus ning muutuvad algul oranžideks ja siis punasteks. Viljas on kõige sagedamini 2, aga vahel kuni 8 [[seeme]]t. Viljad on söödavad. Nende maitse paraneb pärast esimesi [[öökülm]]i.
▲Pihlakas talub ka mitmesuguseid pinnaseid, alates õhukestest happelistest pinnastest kuni kaljulõhedeni. Ta kasvab suhteliselt sageli isegi [[epifüüt|epifüüdina]] teiste puude lõhedes ja tüvede harunemiskohtades, kuigi need taimed ei saa enamasti suguküpseks.
==Paljunemine==
▲Väikestele asustamata meresaartele satub harilik pihlakas [[linnud|lindude]] abil, kes pihlakaseemneid söövad, meresaartele lendavad ja seal roojavad. Seemned säilitavad idanemisvõime ka linnu soolestikus.
Pihlaka vilju söövad meeleldi paljud linnud, eriti [[rästas|rästad]], kes neid ka levitavad. Seemneid söövad [[leevike]]sed ja [[vint|vindid]]. Talve tulekul pihlakamarjad ei pudene, vaid jäävad puu külge ning siis, kui maapind on lume all ja muud toitu pole, söövad pihlakamarju juba kõik linnud, kes näljas on, kaasa arvatud [[vareslased]].
64. rida:
*[[Jana-Maria Habicht]]: [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=204966 "Taimetark: harilik pihlakas"] SLÕhtuleht, 2. september 2006
[[Kategooria:Eesti
[[Kategooria:Pihlakas]]
[[an:Sorbus aucuparia]]
|