Harilik jalakas: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (r2.5.1) (robot muutis: ru:Вяз шершавый)
Resümee puudub
{{See artikkel|räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Jalakas (perekond)]]}}
{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi = Harilik jalakas
| leviku_kaart =
}}
'''Harilik jalakas''' (''Ulmus glabra'') on [[jalakalised|jalakaliste]] sugukonda [[jalakas (perekond)|jalaka]] perekonda kuuluv suur[[püsik|mitmeaastane]] [[lehtpuuühekojaline taim|ühekojaline]], Eestis pärismaine[[lehtpuu]].
 
==Kirjeldus==
Kasvab kuni 40 meetri kõrguseks ja tüve ümbermõõt võib ulatuda 7 meetrini ja eluiga küündida 500 aastani. Tema lehtede iseloomulikuks tunnuseks on 14-20 paari külgroodusid ja keskroo suhtes veidi ebasümmeetrilised poolmed. Jalakas on väga sarnane [[künnapuu]]ga. Mõlemate puude oksad on looklevad, [[tüvi]] tume ja lehed suured. Kui jalaka võrsed on ka suve teisel poolel kaetud tihedalt pehmete karvadega, siis künnapuu oksad on siledad ja läikivad. Sama tunnusega saab neid ka talvel eristada. Suvel saab neid eristada lehtede katsumisega: jalaka lehed on nii pealt kui alt karedakarvalised, künnapuu lehed on peaaegu siledad. Jalaka lehel haruneb osa külgroodudest enne leheservani jõudmist, künnapuul aga lehe külgrood enemasti ei harune. Hariliku jalaka õied ja hiljem viljad on künnapuu omadest lühema rootsuga; lendtiivaga viljad on harilikul jalakal suuremad kui künnapuul.
Kasvab kuni 40 meetri kõrguseks ja [[tüve]] ümbermõõt võib ulatuda 7 meetrini ja eluiga küündida 500 aastani.
 
Jalakas on väga sarnane [[künnapuu]]ga. Mõlemate puude [[oks]]ad on looklevad, [[tüvi]] tume ja lehed suured. Kui jalaka [[võrse]]d on ka suve teisel poolel kaetud tihedalt pehmete karvadega, siis künnapuu oksad on siledad ja läikivad. Sama tunnusega saab neid ka talvel eristada.
Eestis on harilik jalakas pargipuuna väga hinnatud ja ta lubab end väga hästi kääride abil vormida. Kuna jalaka lehed paigutuvad nii, et neile langeks võimalikult palju valgust, siis puu alt ülesse vaadates palju valgust läbi ei paista. Kuna teda aga palju haljastuses kasutatakse, siis on aretatud ka mitmeid iluvorme, näiteks leinavorm, mis näeb välja kui vihmavari. Harilikku jalakat istutatakse nii üksikpuuna, rühmiti, kui ka alleena ja kõrge hekina.
 
Suvel saab neid eristada lehtede katsumisega: jalaka lehed on nii pealt kui alt karedakarvalised, künnapuu lehed on peaaegu siledad. Jalaka [[leht]]ede iseloomulikuks tunnuseks on 14-20 paari [[külgrood]]usid ja [[keskrood|keskroo]] suhtes veidi ebasümmeetrilised poolmed. Jalaka lehel haruneb osa külgroodudest enne leheservani jõudmist, künnapuul aga lehe külgrood enemasti ei harune.
Eesti metsades on jalakas jäänud harvaks, kuna jalakale sobivad viljakamad kasvukohad on enamasti üles haritud, kliima on jahedam kui aastatuhandete eest ja teda on ka palju raiutud, kuna jalaka puit on väga tugev. Jalaka [[niin]]est on punutud vastupidavaid korve. Jalaka seemned on raskesti idanevad ja kuigi valmivad [[juuni]]s, ilmuvad [[idand]]id alles järgmisel kevadel. Harilik jalakas on Eesti niisketes viljakates metsades tavalisem kui künnapuu ning erinevalt künnapuust pole ta ka looduskaitse alla võetud.
 
Hariliku jalaka [[õis|õied]] ja hiljem [[vili|viljad]] on künnapuu omadest lühema rootsuga; lendtiivaga viljad on harilikul jalakal suuremad kui künnapuul. Jalaka seemned on raskesti idanevad ja kuigi valmivad [[juuni]]s, ilmuvad [[idand]]id alles järgmisel kevadel.
<gallery>
Pilt:Ulmus-glabra-flowers.JPG|Õied
Pilt:Ulmus-glabra-buds.JPG|Pungad
Pilt:Ulmus glabra-tr.JPG|Oksad lehtede ja viljadega
</gallery>
 
==Levila ja kasvukoht==
Esineb peaaegu kogu [[Euroopa]]s ja ka [[Väike-Aasia]]s. Eestis pärismaine. Harilik jalakas on Eesti niisketes viljakates metsades tavalisem kui künnapuu ning erinevalt künnapuust pole ta ka looduskaitse alla võetud. Siiski on jäänud jalakas harvaks, kuna talle sobivad viljakamad kasvukohad on enamasti üles haritud, [[kliima]] on jahedam kui aastatuhandete eest ja puid on ka palju raiutud, kuna jalaka [[puit]] on väga tugev.
 
==Kasutamine==
[[Pilt:Ulmus glabra Pendula.jpg|pisi|left|Leinavorm 'Pendula']]
Eestis on harilik jalakas pargipuuna väga hinnatud ja tateda lubabsaab end vägaka hästi kääride abil vormida. Kuna jalaka lehed paigutuvad nii, et neile langeks võimalikult palju valgust, siis puu alt ülesseüles vaadates palju valgust läbi ei paista. Kuna[[Haljastus]]es tedakasutatamiseks agaon palju haljastuses kasutatakse, siis ontemast aretatud ka mitmeid iluvorme, näiteks leinavorm, mis näeb välja kui vihmavari. Harilikku jalakat istutatakse nii üksikpuuna, rühmiti, kui ka alleena[[allee]]na ja kõrge [[hekk|hekina]].
 
 
Jalaka [[niin]]est on punutud vastupidavaid korve.
 
Eesti jämedaim harilik jalakas kasvab [[Saaremaa]]l [[Vanalõve]] külas Pauli talu juures ja tema tüve ümbermõõt on 5,45 meetrit.
Anonüümne kasutaja