Sotsialism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.5.1) (robot lisas: mzn:سوسیالیسم |
Praktilisest sotsialismist |
||
26. rida:
Sotsiaaldemokraatia peamiseks toeks kujunesid tööstustööliste, [[ametiühing|ameti]]- ja kutseühingud. [[20. sajand]]i esimesel poolel valitses sotsiaaldemokraatias seisukoht, et [[demokraatia]] ja sotsialism on lahutamatud ning et demokraatia viib lõpuks ise sotsialismile. Endiselt aga arvati, et sotsialism sisaldab "tootmis- ja vahetusvahendite ühiskondlikku omandit". Ent alates [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpust on paljud sotsiaaldemokraadid hakanud majanduse laiaulatusliku [[natsionaliseerimine|natsionaliseerimise]] vajalikkust vaidlustama.
== Munitsipaalne sotsialism ==
19. sajandi viimasel veerandil hakkas Euroopas tekkima sotsialismi mitte teoorial vaid praktikal põhinev süsteem, mis avaldus esmalt [[Joseph Chamberlain]]i reformides. <ref>"Raymond F.Betts ''Europe In Retrospect: A BRIEF HISTORY OF THE PAST TWO HUNDRED YEARS'', Ptk.5 "Concentration"".</ref> Euroopa paljudes osades võimust võtnuna tegeles munitsipaalne sotsialism algul tänavate sillutamisega, hariduse, tervishoiu, parkide, raamatukogude, kunstigaleriide, muuseumide, trammide, haiglate, telegraafi, vee- ja gaasivarustusega. <ref>Roger Osborne Tsivilisatsioon. Varrak, 2006 lk 292</ref> See praktilise sotsialismi vorm kasutab kohalikke omavalitsusi teostamaks avaliku omandivormiga seotud sotsiaalseid eesmärke, pidades silmas kõigi (linna)kodanike kasu <ref> Gail Radford "From Municipal Socialism to Public Authorities: Institutional Factors in the Shaping of American Public Enterprise" Journal of American History </ref>
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Poliitika]]
| |||