Aare Allikvee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{keeletoimeta}}
Ta lõpetas 1941 [[Tallinna Õpetajate Seminar]]i. II maailmasõja ajal kuulus [[nõukogude armee]]sse. 1951 lõpetas [[Tartu Muusikakool]]i [[muusikateooria]] ja [[kompositsiooni]] alal ([[Johannes Bleive]] kl.). 1953–57 õppis muusikateadust [Moskva Gnessinite-nimeline Muusikapedagoogikainstituut|Moskva Gnessinite-nimelises Muusikapedagoogikainstituudis]. Olnud lauluõpetaja 1944–48 Tartu Linna 2. Mittetäielikus Keskkoolis, õpetanud ka [[TRÜ]]-s (1950-ndate II poolel), Tartu muusikakursustel (1949–62, hilisem Tartu Õhtu-Muusikakool), Tartu Lastemuusikakoolis (alates 1959, 1963-83 andis seal loomingutunde). Põhitöökohaks oli 1949–1990 [[Tartu Muusikakool]], kus ta sai legendaarseks muusikaajaloo õpetajana (oli ühtlasi 1970–88 teooriaosakonna juhataja). Oli huvitava ainekäsitlusega andekas lektor. Esines 1962–82 ENSV Riikliku Filharmoonia loengkontsertidel (sarju: “Lehekülgi eesti muusika arenguloost”, “Ajastuist, stiilidest ja vooludest”; “Maailma rahvaste muusikast”, “Huvitavaid lehekülgi muusikast”). Avaldanud ajakirjanduses artikleid, koostanud tele- (sari “In C”, 1972–75) ja raadiosaateid.
Loonud kantaadi “Põlvest põlve” baritonile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (D. Vaarandi; 1951), koori-, soolo, estraadi- ja massilaule.
Pälvis korduvalt aukirju (ENSV Ministrite Nõukogu
Eesti NSV teeneline Kultuuritegelane (1978).
Tuntumaid teoseid on [[Tartu Muusikakool]]i hümn "Muusikakooli laul" (nii sõnad kui muusika).
|