Erinevus lehekülje "Mugul" redaktsioonide vahel

Lisatud 34 baiti ,  9 aasta eest
resümee puudub
P (Tühistati kasutaja 88.196.38.66 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Ulrika.)
'''Mugul''' on [[taim]]e [[vars|varre]] või [[juur]]e maapealne või maa-alune, jämenenud ja [[toitaine]]tega täitunud osa, mille ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning [[vegetatiivne paljunemine]].
 
==Varremugul==
'''[[Varremugul]]''' on varre või varre muudendi – [[risoom]]i – jämenemisel tekkinud säilitusorgan.
 
'''MaapealsedMaapealne varremugulad'''varremugul on peavarre või [[külgvõrse]] jämendidjämend, jamis kannavadkannab normaalseid [[leht]]i.
 
'''Maa-alune varremugul''' on maa-aluse [[võsund]]i jämend. Võsundi varreosa on jämenenud mugulaks ja lehed redutseerunud. Nende asukohta tähistavad armid, milles on [[külgpung|külg-]] ja [[tipupung]]ad nn "silmad". Pungadadest kasvavad uued maapealsed võsud.
 
Enamasti on mugulad üheaastased, et aidata taimel üle elada kasvuks ebasobiv, kas liiga külm või kuiv periood. Tuntuim varremugul on [[kartul]]imugulkartulimugul. [[Harilik kartul|Kartul]]il moodustub hulgaliselt mugulaid, kuid enamik teisi [[mugultaim]]i, näiteks [[kirivõhk]] ja vesiroosid, moodustavad vähe mugulaid. Paljude taimede mugulad on söödavad.
 
==Juurekaelamugul==
'''[[Juurekaelamugulad]]''' asuvad enamasti pindmises mullakihis. Juurekaelamugulad tekivad [[juurekael]]a ehk varre ja juure ühinemiskoha jämenemisel. Juurekaelamugulad võivad olla ühe- ja mitmeaastased, ühe või mitme kasvupungaga.
 
==Juuremugul==
'''[[Juuremugulad]]''' ehk '''muguljuured''' on tekkinud [[külgjuur]]te jämenemisel. Kuna juurtel enamasti pungi ei ole, siis pole neid ka juuremugulatel. Kasvupungad paiknevad seal, kus juur puutub kokku varrega – juurekaelal. Juuremugulad võivad moodustuda juure erinevast osast või kogu juurest. Sõlmja juure puhul on juure paksenemine toimunud katkendlikult. Juuremugulate jagamisel peab nende külge kindlasti jääma ka tükike juurekaela koos pungadega.
 
Juuremugulad võivad olla nii üheaastased ([[daalia]]) kui mitmeaastased ([[begoonia]]). Üheaastased juuremugulad kasvavad igal aastal kobarana ümber juurekaela. Neis talletatud toitained kasutatakse kasvuks ja arenguks, peale seda mugulad [[lagunemine|lagunevad]] ja [[suremine|surevad]]. Mitmeaastased juuremugulad koosnevad vaid ühest ümarast juuremugulast, millest tärkavad vegetatsiooniperioodil võsud ja imavad [[narmasjuur]]ed. Sellist tüüpi juuremugul säilib ja kasvab aasta aastalt suuremaks.
 
==Sigimugul==
'''[[Sigimugul]]ad''' moodustuvad [[taim]]ede maapealse [[võsu]] [[lehekaenal|lehekaenlais]]. Valmis mugulad varisevad ja neist kasvavad uued taimed. Sigimugulaid moodustavad näiteks [[leitselill]], [[mugul-nõianõges]] ja [[hiina jamss]].
 
Mugulad on ka [[alpikann]]il, [[ülane|ülasel]], [[murtudsüda]]mel, [[jänesekapsas|jänesekapsal]] ja [[tulikas|tulikal]].