S. S. Van Dine: erinevus redaktsioonide vahel

Willard Huntington Wright sündis [[1888]]. aastal [[Virginia]]s Archibald Davenport Wrighti ja Annie Van Vranken pojana. Hariduse omandas St. ''Vincent College'', ''Pomona College'' ja [[Harvardi Ülikool]]is ([[1906]]). Kunstialaselt käis end täiendamas nii [[München]]is ja [[Pariis]]is. Kirjutas erinevates väljaannetes kunsti ja kirjanduse arvustusi ning tegutsedes [[New York|New Yorgi]] kirjandusajakirja ''Smart Set'' (1912-1914) toimetajana. [[1923]]. aastal diagnoositi mehel ületöötamisest tingitud südamehaiguse (tänased biograafid arvavad, et tegu oli [[kokaiin]]i sõltuvusest tingitud raviga<ref>John Loughery. Alias S.S. Van Dine. New York: Knopf. (1992). ISBN 0-684-19358-2</ref>), mis aheldas ta enam-vähem kaheks aastaks voodi külge. Uues olukorras "avastas" Willard kriminaalkirjanduse. Lugedes süsteemselt kriminulle, koostas Wright 20 reeglit millest iga hea [[kriminaalromaan]] peaks koosnema või arvestama. Debüütromaan ''"The Benson Murder Case"'' ilmus [[1926]]. aastal. Oma [[pseudonüüm]]ina ''S. S. Van Dine'' kasutas laevandus termini S.S. (''Steam Ship'') ja vana perekonnanime liidet. Amatöör detektiiv [[Philo Vance]] seiklused muutusid populaarseks ning tegi kirjaniku kiiresti rikkaks. Oma elu viimased aastad pidi Willard veetma [[New York|New Yorgi]] tagasihoidlikus katusekorteris, kus ka suri 5150-aastaselt<ref>[http://www.classiccrimefiction.com/vandinebiog.htm SS Van Dine Biography.] Classic Crime Fiction</ref>.