Tiit Kuusik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Tiit Kuusik''' (õieti '''Dietrich Kuusik'''; [[
Tiit Kuusik kasvas üles Pärnus, gümnaasiumihariduse sai Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis. Samas koolis tegutsevas tantsuorkestris mängis viiulit, tšellot ja löökpille, laulis ka kooli poistekooris alguses tenorit, hiljem bassi (õp. [[Heinrich Meri]]). Enne konservatooriumisse õppima suundumist tegutses ka sama orkestri koosseisus ka kergemuusika palade esitajana. Peale gümnaasiumi lõpetamist hakkas laulutunde võtma lauluõpetajalt Elene Rebaselt. Seejärel suundus õppima Tallinna Konservatooriumi [[Aleksander Arder]]i lauluklassi, mille lõpetas 1938 ning kus hiljem töötas õppejõuna (1940-1990).
Ta oli väga pika lauljakarjääriga jõuline bariton, kes püsis lauljana kõrgvormis ka hilises eas, lauldes tehniliselt nõudlikku repertuaari veel 70. eluaastatelgi (karjääri lõpetas 77. eluaastal), mistõttu peeti teda unustamatuks baritoniklassikuks. Tema professionaalne karjäär algas 2. juunil 1938. aastal võiduga Viini rahvusvahelisel lauljate konkursil. Meisterlikku häälevalitsemist ja suurepärast laulmistehnikat toetab asjaolu, et konkursil osales 120 lauljat 17 riigist, kuid tihedale konkurentsile vaatamata suutis Tiit Kuusik esikoha saavutada. Konkursipalaks oli Kuusikul valitud ooperibaritoni repertuaaris väga kaalukas ja tehniliselt nõudlik Figaro kavatiin Rossini ooperist "Sevilla habemeajaja". Konkursi võiduga kaasnes ka leping Viini Riigiooperis hooajaks 1938/39, hooajal 1942/43 laulis ta Kasseli Riigiooperis. "Estonia" ooperisolistina töötas ta aastatel 1940–1988. Laulis solistina ka Riiklikus Akadeemilises Meeskooris e. [[Eesti Rahvusmeeskoor|RAM-is]].
Kuusiku lauluklassis on kõrgtasemelist laulukunsti omandanud mitmed noored lauljad, kellest on hiljem kasvanud Eesti ooperi kuldaja lauljatetuumik: [[Georg Ots]], [[Aino Külvand]], [[Ester Lepa]], [[Alice Roolaid]], [[Helgi Sallo]], [[Tõnu Bachmann]], [[Mihkel Sildos]], [[Leili Tammel]], [[Jelena Suik]], [[Leida Jürgens]]
Tiit Kuusik pidas ka mahukat muusikaarhiivi oma esinemispäevikute, märkmete, dokumentide, fotode, nootide jm. esemetega, mille 1995. aastal tema poeg Kaido Kuusik [[Eesti Rahvusraamatukogu]]le kinkis.
Talle on omistatud [[Nõukogude Liidu teenelise rahvakunstnik]]u aunimetus. Lisaks oli ta arvukate Eesti, Euroopa ja Nõukogude Liidu konkursside laureaat. Eesti Teadlaste Liidu (ETL) liige al. 1945.
1994. aastast korraldab [[Estonia Selts]] laulja auks [[Tiit Kuusiku nimeline lauluvõistlus|Tiit Kuusiku nimelist lauluvõistlust]], kus esitatakse eranditult vaid eesti heliloojate loomingut. Estonia Seltsi juures tegutseb ka temanimeline fond (asutatud 1993), mille eesmärgiks on toetada lauluõppijaid ja korraldada laulukonkursse.
==Rolle==
49. rida:
* Aleko ([[Sergei Rahmaninov]] - "Aleko")
* Enrico ([[Gaetano Donizetti]] - "Lucia di Lammermoor")
Peale ooperirollide on Kuusik esinenud solistina ka suurvormides (sh. Beethoveni 9. sümfoonia, Griegi "Uus isamaa", Haydni "Loomine", Orffi "Carmina burana", Tambergi "Kuupaisteoratoorium", Tormise "Kalevipoeg".
==
* 1945 - Eesti NSV teeneline kunstnik
* 1949 - Nõukogude Eesti preemia
* 1952 - Eesti NSV rahvakunstnik
* 1952 - [[Stalini preemia|Nõukogude Liidu riiklik preemia]]
* 1954 - Nõukogude Liidu rahvakunstnik
* 1954 - [[Stalini preemia|Nõukogude Liidu riiklik preemia]]
* 1959 - Nõukogude Eesti preemia
* 1967 - Nõukogude Eesti preemia
==Audiosalvestusi==
* Mööda metsateed / Mere kutse // klaveril Eugen Kapp (Bellacord-Electro 19??; LP)
* Tiit Kuusik (Melodija 1962)
* Tiit Kuusik - Elu ja peegeldused (Harri Kõrvits, Eesti Riiklik Kirjastus 1963; video)▼
* Laulab Tiit Kuusik (Tallinnfilm 1973; video)▼
* Tiit Kuusik. Schubert, Schumann, Grieg - soololaulud / Klaveril Valdur Roots (Melodija 1975; LP)
* Eesti vokaalloomingut / klaveril Valdur Roots (Melodija 1976; LP)
* Laulab Tiit Kuusik. Vokaaltsükkel Talvine teekond (Tallinna Helikassetitehas 1977; MC)
* Tiit Kuusik (Melodija 1985)
* Imetabane Bariton (ETV 1979; video)▼
* Metsateel / Eesti soololaule (Eesti Raadio
* Ooperiaariaid (Eesti Raadio 1990; CD)
* Ooperiaariad ja duetid (Forte 1994; CD)
* Tiit Kuusik (AUVI, ETV 1996)
==Videosalvestusi==
* Tiit Kuusik vene ooperis (Eesti Telefilm 1970)
* Maestro Tiit Kuusik "Estonia" teatris (Eesti Telefilm 1979)
* Tiit Kuusik on osalenud ka mängufilmides ("Kui saabub õhtu" - TF 1955, "Puritaanlased" - ETF 1984)
==Kirjandus==
* Harri Kõrvits - Tiit Kuusik. Ülevaade eesti kuulsa baritoni Tiit Kuusiku elust ja lavarollidest (Eesti Riiklik Kirjastus 1963)
* Ene Pilliroog - Tiit Kuusik. Elu ja peegeldused. Tiit Kuusiku ja tema perekonna mälestused (Eesti Teatriliit 1992)
* Lehti Metsaalt - Tiit Kuusik (1971)
* Ene Pilliroog - Tiit Kuusik. Elu ja peegeldused (1992)
* Malle Värk - Tiit Kuusik (1987)
* Ants Lauter - Käidud teedelt (1982)
* Heino Rannap - Eesti Muusikaakadeemia professorid (2002)
* Heino Pedusaar - Kive Estonia alusmüürist (2006)
* T.M.K. 8/1986 (intervjuu)
==Välislingid==
* [http://www.youtube.com/watch?v=93RQb497uZ8 Tiit Kuusik - "Figaro kavatiin" Rossini ooperist "Sevilla habemeajaja"]
* [http://www.youtube.com/watch?v=sNr8zAOPGB4 Tiit Kuusik - duett Margarita Voitesega Verdi ooperist Rigoletto (Piangi...Si, vendetta)]
|