Redaktsioon: 5. aprill 2011, kell 12:03 redigeeri Jkristjan (arutelu \| kaastöö) 159 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. aprill 2011, kell 12:10 redigeeri eemalda Epp (arutelu \| kaastöö) 99 361 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Tiit Kuusik''' (õieti '''Dietrich Kuusik'''; [[17. september]] [[1911]] [[Pärnu]] – [[15. august]] [[1990]] [[Tallinn]]) oli ~~legendaarne~~ eesti [[laulja]] ([[bariton]]), "Estonia" kauaaegne ooperisolist. Tiit Kuusik kasvas üles Pärnus, gümnaasiumihariduse sai Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis. Samas koolis tegutsevas tantsuorkestris mängis viiulit, tšellot ja löökpille, laulis ka kooli poistekooris alguses tenorit, hiljem bassi. Tegutses ka kergemuusika palade lauljana. Peale gümnaasiumi lõpetamist hakkas laulutunde võtma lauluõpetajalt Elene Rebaselt. Ta oli väga pika lauljakarjääriga bariton, kes püsis lauljana kõrgvormis ka hilises eas, lauldes tehniliselt nõudlikku repertuaari veel 70~~-ndatel~~. eluaastatelgi (karjääri lõpetas 77.~~-ndal~~ eluaastal), mistõttu peeti teda unustamatuks baritoniklassikuks. Tema professionaalne karjäär algas 2. juunil 1938. aastal võiduga Viini rahvusvahelisel lauljate konkursil. Tema meisterlikku häälevalitsemist ja suurepärast laulmistehnikat toetab asjaolu, et konkursil osales 120 lauljat 17 riigist, kuid tihedale konkurentsile vaatamata suutis Tiit Kuusik esikoha saavutada. Konkursipalaks oli Kuusikul valitud ooperibaritoni repertuaaris väga kaalukas ja tehniliselt nõudlik Figaro kavatiin Rossini ooperist "Sevilla habemeajaja". Konkursi võiduga kaasnes ka leping Viini Riigiooperis hooajaks 1938/39, hooajal 1942/43 laulis ta Kasseli Riigiooperis. "Estonia" ooperisolistina töötas ta aastatel 1940–1988. Laulmist õppis ta Tallinna Konservatooriumis [[Aleksander Arder]]i juhendamisel. Kuusik viljeles aktiivselt kammerlaulu, soololaule saatis klaveril põhiliselt tema sõbra ja gümnaasiumiaegse pinginaabri [[Valter Roots]]i poeg [[Valdur Roots]]. Tema repertuaaris oli üle 600 romansi ja laulu. 11. rida: Tiit Kuusik pidas ka mahukat muusikaarhiivi oma esinemispäevikute, märkmete, dokumentide, fotode, nootide jm. esemetega, mille 1995. aastal tema poeg Kaido Kuusik [[Eesti Rahvusraamatukogu]]le kinkis. Tiit Kuusikule ~~on omistatud~~anti [[Nõukogude Liidu ~~rahvakunstniku~~rahvakunstnik]]u aunimetus. Lisaks oli ta arvukate Eesti, Euroopa ja Nõukogude Liidu konkursside laureaat. 1994. aastast korraldab [[Estonia Selts]] laulja auks [[Tiit Kuusiku nimeline lauluvõistlus\|Tiit Kuusiku nimelist lauluvõistlust]], kus esitatakse eranditult vaid eesti heliloojate loomingut. ==Rolle==

Tiit Kuusik: erinevus redaktsioonide vahel