Resonants: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
vajab redigeerimist
Hardi27 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib füüsika mõistest; keemia mõiste kohta vaata artiklit [[Resonants (keemia)]]}}
{{keeletoimeta}}
[[Füüsika]]s on '''resonants''' nähtus, kus [[võnkeamplituud]] teatud [[sagedus]]el maksimaalse väärtuse saavutab. Vastavat sagedust nimetatakse '''resonantsisageduseks'''. Viimane on enamasti ligilähendane süsteemi [[omavõnkesagedus]]ele.<ref> Saveljev, I. (1978). ''Füüsika üldkursus I'', lk 198-201. Tallinn: Valgus. </ref>
 
Enamasti võivad sageduse väikesed muutused resonantsisageduse lähedal tekitada suuri muutuseid võnkeampltuudisvõnkeamplituudis. Samuti on võnkeamplituud resonantsisagedusel üldjuhul kordades suurem kui sellest kaugel asuvatel sagedustel.
 
Resonants võib tekkida kõiksuguste [[võnkumine|võnkumiste]] või [[laine]]te korral: nimetamaks neist mõned on olemas [[mehaaniline resonants]], [[akustiline resonants]], [[elektromagnetism|elektromagnetiline]] resonants, [[tuumamagnetresonants]], [[elektronide paramagnetiline resonants]] ja lainefunktsiooni resonants [[kvantmehaanika]]s. Süsteeme, milles resonants võimalik on, võib kasutada võnkumiste tekitamiseks soovitud sagedusel (näiteks [[muusikainstrument|muusikainstrumendid]]) või teatud sageduste esiletoomiseks/võimendamiseks süsteemis, mille võnkumine koosneb paljudest erinevatest sagedustest (näiteks [[raadiosignaal]]ide vastuvõtmine).