Nõidus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Kamma (arutelu | kaastöö)
Väga leebed parandused
1. rida:
'''Nõidus''' ehk nõidumine on praktika, kus erilisteteatud [[rituaal]]ide, [[maagia|maagiliste]] abivahendite, [[nõiasõnad]]e, inimeste maailmast väljaspool seisvate [[üleloomulik]]e [[jõud]]ude või olendite appikutsumise vms abilvahendusel püütakse mõjutada sündmusteinimesse puutuvaid kulguasju (ravida või esile kutsuda [[haigus]]i, muuta [[ilm]]a, [[ennustamine|ennustada]] tulevikku, soodustada või nurjata mingeid ettevõtmisi, saavutada kontrolli teiste inimeste [[mõte]]te või [[tunne]]te üle jms). Nõiduseks võidakse nimetada ka nõia tegevuse tulemust.
 
'''Nõiduseks''' nimetatakse vahel ka nõidumise konkreetset rakendust või nõidumise tulemust.
Usk nõiduse toimimisse rajaneb suuresti [[maagia|maagilisel]] maailmamõistmisel, kus millegi jäljendust, kujutist või [[sümbol]]it samastatakse originaaliga nii, et sellega sooritatavaid toiminguid arvatakse mõjutavat reaalset maailma. Selle uskumuse selgeimaks näiteks on Haiiti ''[[voodoo]]''s levinud komme torkida nõeltega vaenlase vahakujukest, lootes vaenlasele sel viisil valu, haigusi ja surma põhjustada.
 
Usk nõiduse toimimisse rajaneb suuresti [[maagia|maagilisel]] maailmamõistmisel, kus millegi jäljendust, kujutist või [[sümbol]]it samastatakse originaaliga nii, et sellega sooritatavaid toiminguid arvatakse mõjutavat reaalset maailma. Selle uskumuse selgeimaksüldtuntuimaks näiteks on Haiiti ''[[voodoo]]''s levinud komme torkida nõeltega vaenlase vahakujukest, lootes vaenlasele sel viisil valu, haigusi ja surma põhjustada.
Alates kiviajast on paljudes [[kultuur]]ides olnud nõidusele spetsialiseerunud isikud ([[nõid|nõiad]], [[šamaan]]id, manatargad, teadmamehed), kellel on usutud olevat nõiduseks erilised võimed. Nõiad võisid tegelda näiteks ravimise, ennustamise ja ennete tõlgendamise, usundilise pärimuse hoidmise ning mitmesuguste [[rituaal]]ide läbi viimisega, olles kõrgtsivilisatsioonide [[preester|preestrite]], [[filosoofia|filosoofide]], [[meditsiin|arstide]] ja [[teadus|teadlaste]] eelkäijad.
 
Alates hilisest kiviajast on paljudes [[kultuur]]ides olnud nõidusele spetsialiseerunud isikud ([[nõid|nõiad]], [[šamaan]]id, manatargad, teadmamehed), kellel on usutud olevat nõiduseks erilised võimed. Nõiad võisid tegelda näiteks ravimise, ennustamise ja ennete tõlgendamise, usundilise pärimuse hoidmise ning mitmesuguste [[rituaal]]ide läbi viimisega, olles kõrgtsivilisatsioonidehilisemates ühiskondades [[preester|preestrite]], [[filosoofia|filosoofide]], [[meditsiin|arstide]], [[alkeemik|alkeemikute]] ja [[teadus|teadlaste]] eelkäijad.
 
[[Ristiusk]] suhtub nõidusesse taunivalt ning peab nõidade nõiavõimete allikaks tavaliselt ühendust [[saatan]]aga. [[Keskaeg|Keskajal]] olid kristlikel usutegelastel välja töötatud meetodid nõidade tuvastamiseks ning nõidade üle peeti kohtuprotsesse ([[nõiaprotsessid]]), mille süüdimõistva tulemuse korral nõidu sageli hukati.
 
Usk nõidusesse ja nõidadesse on läänelikes ühiskondades jäänud püsima vaatamata teaduslik-materialistliku maailmapildi levikule massilise koolihariduse kaudu. Alates 20. sajandi teisest poolest on huvi nõiduse vastu Lääne kultuuris pigem kasvamas [[New Age]]'i ja [[uuspaganlus|uuspaganlike]] usuliste liikumiste (nt [[Wicca]]) mõjul. Nende tõlgenduses on nõidumine teadusliku maailmapildi raames (seni) seletamata iseloomuga [[energia]]tega manipuleerimine. Tänapäeval võidakse nõidusega tegelejaid nimetada näiteks sensitiivideks, ekstrasenssideks, tervendajateks, imearstideks jne.
 
==Vaata ka==