Ta oli pietistlik kirjamees, [[HenrichHeinrich Gutsleff]]i vend. Sündis Tallinnas Pühavaimu eesti kog. Pastori Eberhard G.(vanem) (1654-1725) pojana. Õppis 1720. a-il teoloogiat Halle ülik-s, kus liitus pietistidega. Sai 1726 isa asemel Pühavaimu eesti kog. Pastoriks, 1733. a-st oli Tallinna koolide inspektor ja Oleviste kiriku abipastor. 1738 määrati Saaremaa superintendendiks ja Kuressaare pastoriks. Vangistati 1747 osavõtu pärast hernhuutlikust liikumisest, suri Peterburi vanglas . G. Oli oma aja paremaid eesti k. tundjaid, redigeeris ja toimetas trükki a- thor Helle grammatika ja kirjutas selle eessõna. Grammatika lõpus leiduvate kahekõnede hulgas on pastori ja surmamõistetu kahekõne G-lt. Sama dialoog trükiti 1739 ilmunud teoses, mida tiitellehe puudumise tõttu on nimetatud „Hansu ja Mardi jutuks“; raamatukese teised kahekõned ei kuulu tõenäoliselt G-le. Oli tugev eestik. raamatute kirjastamisel ja levitamisel Eestimaa konsistooriumi juures loodud kirjastukassa kaudu, mille tegelikuks juhiks ta kujunes 1730. a-il ;<br />
G. osavõtul avaldati Uue Testamendi 2. tr. (1729), kirikukäsiraamatuid, katekismusi, aabitsaid jm.
