Ahelreaktsioon (keemia): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'Keemiline '''ahelreaktsioon''' on protsess, mille elementaarreaktsioonide käigus tekivad ja pidevalt regenereeritakse väga aktiivsed osakesed (enamasti vabad [[vaba radikaal|r...' |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 28. märts 2011, kell 11:04
Keemiline ahelreaktsioon on protsess, mille elementaarreaktsioonide käigus tekivad ja pidevalt regenereeritakse väga aktiivsed osakesed (enamasti vabad radikaalid või ioonid).
Need aktiivsed osakesed ehk intermediaadid on väga suure reaktsioonivõimega, see tähendab väga lühikese elueaga. Ahelreaktsiooni hoiab käigus aktiivseid intermediaate taastootvate elementaarreaktsioonide ahel, see tähendab ahela levik, kusjuures ahela lõpetamine on väga väikese osatähtsusega. Ahelreaktsioon on iseennast käigus hoidev reaktsioonide ahel: aktiivse osakese teke reaktsiooni keskkonnas kutsub esile suure hulga aine molekulide reaktsiooni.
Ahelreaktsioonides esinevad järgmised staadiumid:
- reaktsiooni initsieerimine ehk ahela teke (initiation), milles moodustub ebastabiilne väga suure aktiivsusega osake (aktiivne intermediaat): radikaal, karbokatioon, karbanioon või aktiivne kompleks
- ahela levik (propagation), see on elementaarreaktsioonide jada, mille tulemuseks on ikka ja jälle uute aktiivsete osakeste teke; siin on kolm enamesinevat võimalust
- ahela kasv (chain growth), aktiivse intermediaadi liitumine näiteks kaksiksidemega, mille tulemuseks on suurema molekulmassiga aktiivne intermediaat; see saab esineda polümerisatsioonivõimeliste monomeeride korral, välja arvatud polükondensatsioon
- ahela ülekanne (chain transfer), aktiivse intermediaadi atakk üksiksidemele, selle katkemine (aatomi ülekanne) ja uue aktiivse osakese teke, see on uue ahela teke
- ahela hargnemine (chain branching) on spetsiifiline juhtum; siin ühe vaba radikaali reaktsioonis tekib rohkem kui üks, näiteks kolm, uut vaba radikaali – need on plahvatuslikud protsessid
- ahela lõpetamine (termination), see on protsess, milles aktiivne intermediaat kaotab oma aktiivsuse, näiteks disproportsioneerumine ja ioonide või vabade radikaalide rekombinatsioon.