|
'''Pärnu Koidula Gümnaasium''' on kool Pärnus.
{{kopipeist|allikas=http://koidulag.edu.ee/index.php?Itemid=105&id=118&option=com_content&task=view}}
== Direktorid läbi aegade: == ▼'''Koidula kooli ajaloost:'''
* [[Johann Eschstamm]] ( 1918 - 19221918–1922) ▼* [[Georg Köösel]] ( 1922 - 19401922–1940) ▼* [[Johannes Tavast]] ( 1940 - 19411940–1941) ▼* [[Mihkel Linnolt]] ( 1941 - 19441941–1944) ▼* [[Jüri Erm]] ( 1944-19531944–1953) ▼* [[Linda Soovik]] ( 1953 - 19691953–1969) ▼* [[Armas Kuldsepp]] ( 1969 - 19801969–1980) ▼* [[Rein Eglon]] ( 1980-1980–... ) ▼
==Kuulsaimad vilistlased==
1745.aastal asutati Pärnu rae poolt tütarlaste kool, nn neitsite kool, mis oli vanimaid selletaolisi Baltimail. Koolis oli ainult üks õpetaja, kes ühtlasi tegutses ka kiriku organistina. Tütarlastele õpetati usuõpetust, veerimist ja lugemist, kirjutamist, arvutamist ning maateadust.
*[[Karl Palatu]] (bioloogia-keemia klass 2001)
1805.a asus tööle ka naisõpetaja, kes tütarlastega käsitööd tegi. Aegamööda laiendati kooli uute klassidega. 1852.a nimetati kool Pärnu Kõrgemaks Linnatütarlastekooliks, kus võisid õppida aadlike, teadlaste, kaupmeeste ja kodanike seisusest pärinevad tütarlapsed. Kool oli kolmeastmeline, koolikursus kestis kaheksa aastat ning õppetöö toimus saksa keeles. Koolimaja asus Tallinna Väravate lähedal Kuninga ja Vee tänava vahelises aias. Selles koolis õppis 1854.a augustist 1861.a detsembrini Lydia Koidula. Ta oli üks esimesi eesti rahvusest neide, kes lõpetas selle kooli täieliku kursuse hea lõputunnistusega.
1863.a hävis koolimaja tules. Aastail 1863-1866 ehitati Rüütli tänavale uus maja, mida tunti valge koolimaja(Rüütli 40) nime all. 1881.a anti koolile I järk ning 1894.a muudeti ta gümnaasiumiks.Vastavalt Vene tsaaririigis aetavale poliitikale hakati 1892.a kõiki õppeaineid õpetama vene keeles.
1900.a. pidas Pärnu linnavalitsus vajalikuks ehitada linna uus ajakohane 300 õpilasele mõeldud koolimaja. Algul pidid majja kolima tütarlapsed, kuid hiljem otsustati see anda poeglastele ning vabasse poeglaste gümnaasiumi hoonesse pidid kolima tütarlapsed. 1902.a augustikuu kuuvalgetel öödel kolisid aga tütarlaste gümnaasiumi töötajad majja, kaitstes nii oma õigusi uuele nägusale kahekordsele majale Vilmsi tänaval (praegu Nikolai 26). Nii saigi tütarlaste gümnaasium oma aja kohta moodsa ning avara koolimaja, kus oli sees isegi keskküte.
1918.a lõpuks oli taas lubatud gümnaasiumis emakeelne haridus. Selles majas asunud kool muutis aja jooksul oma nime, olles tütarlaste gümnaasium, siis 2. gümnaasium ning hiljem 2. keskkool. Alates 1952.a 1.septembrist muudeti kool segakooliks.
1944.a detsembris esimese koolina Eesti NSV-s anti Pärnu 2. Gümnaasiumile Lydia Koidula nimi.
1979.a. pidi kool kolima ümber Metsa tänavale ja liituma tollase Pärnu 8. Kaheksaklassilise Kooliga. Kõik, kes sel ajal töötasid siin majas, mäletavad, kui keeruline oli see aeg: kahe kollektiivi kokkusulatamise raskused nii õpilaste kui õpetajate tasandil, juhtkonna vahetus jne. Kuid kõik raskused on ületatavad, nii oli see ka meie koolis. Püüdsime oma uut kodu muuta hubaseks. Pingutasime selle nimel, et uues majas oleks tõesti Koidula kool. Tänu kooli vilistlasele Riho Kullale tervitab Koidula kõiki kooli sisenejaid.
Esimese talvekuu saabudes algavad koolis deklamaatorite konkursid, kultuuriviktoriinid. Need kulmineeruvad Lydia Koidula sünnipäevaks. Siis toimub tseremoonia kooli fuajees Koidula büsti juures, Koidula luule lugejate konkurss Koidula Majamuuseumis ja muidugi ka pärjapanek A.Adamsoni poolt tehtud Koidula mälestusmärgi juures kesklinnas.
▲== Direktorid läbi aegade: ==
▲* [[Johann Eschstamm]] (1918 - 1922)
▲* [[Georg Köösel]] (1922 - 1940)
▲* [[Johannes Tavast]] (1940 - 1941)
▲* [[Mihkel Linnolt]] (1941 - 1944)
▲* [[Jüri Erm]] (1944-1953)
▲* [[Linda Soovik]] (1953 - 1969)
▲* [[Armas Kuldsepp]] (1969 - 1980)
▲* [[Rein Eglon]] (1980-... )
[[Kategooria:Pärnu koolid]]
| 