The Beatles: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (robot lisas: mrj:The Beatles
Resümee puudub
19. rida:
}}
 
'''The Beatles''' (Biitlid) oli [[Liverpool]]ist [[Suurbritannia]]st pärit rockansambelrokkansambel. Ansambli muusikaline ampluaa oli äärmiselt lai, ulatudes [[ballaad]]idest ''[[reggae]]''’ni ning psühhedeelsest muusikast [[bluus]]ini. Ansambel mõjutas tugevalt [[1960. aastad|1960.]] aastatel aset leidnud sotsiaalset ja kultuurilist [[revolutsioon]]i. Bändi looming jõudis tegutsemisaastate jooksul singlimüügi edetabeli esimese neljakümne hulka umbes viiekümnel korral ning ainuüksi [[USA|Ameerika Ühendriikides]] jõudsid nad kahekümnel korral singlimüügi edetabeli esikohale. [[EMI Records]]i andmetel on The BeatlesiBeatles'i plaate müüdud praeguseks maailmas üle miljardi eksemplari.
 
The BeatlesiBeatles'i läbilöögiaasta oli [[1963]], mil nad väljastasid oma debüütalbumi "Please Please Me" ning Suurbritannia ajakirjanduses ilmusid artiklid ansambli kontserdil kiljuvatest ja minestavatest teismelistest.
 
[[1964]]. aasta alguses levis "biitlimaania" (nagu seda ajakirjanduses nimetati) ka [[Põhja-Ameerika]]sse ning sealt peaaegu üle kogu maailma. Nagu valdav enamik tolle ajastu Briti ansamblitest, alustas ka The Beatles Ameerika rock’n'rolli ja R&B artistide loomingu jäljendamisega. Mõjutusi saadi nii valgetelt esinejatelt, nagu [[Elvis Presley]], [[Buddy Holly]] ja [[Carl Perkins]] kui ka mustadelt artistidelt – [[Chuck Berry]], [[Little Richard]], [[Ray Charles]] ja [[Larry Williams]]. Oma tegevuse algusaastail jäljendas The Beatles oma loomingus eelnimetatud muusikuid, mõne aja pärast hakkas välja kujunema ansamblile omane eriline stiil ja kõla. Kõigest viie aasta jooksul arenes The BeatlesiBeatles'i muusika lihtsatest elurõõmsatest paladest nagu "[[She Loves You]]" ja "[[I Want to Hold Your Hand]]" keerulise ja mitmetähendusliku sisuga albumiteni "[[Sgt. Pepper’s Lonely Hearts Club Band]]" ja "[[Abbey Road (album)|Abbey Road]]". The Beatlesi mõju popmuusikale on olnud tohutu, kuna ansambli muusika on nii [[harmoonia (muusika)|harmoonia]], [[meloodia]]te kui ka tekstide poolest väga uuenduslik: ansambel uuris ja täiustas salvestusstuudio tehnika võimalusi ning püüdis iga loo salvestamisel saavutada maksimaalse võimaliku kvaliteedi. Ansambel oli pidevapidevalt ajakirjanduse tähelepanu all ning sai hiljem vanema ja konservatiivsema generatsiooni terava kriitika osaliseks, kuna oli muutunud 1960. aastate noorsooliikumise sümboliks.
 
The Beatles läks laiali aastal [[1970]].
46. rida:
Lennon asus õppima Liverpooli Kunstikolledžis ning pakkus ansambli bassimängija kohta [[Stuart Sutcliffe]]’ile, kes ka bändiga liitus ning kellel väidetavalt oli suur mõju biitlite riietumisstiilile ja soengutele. Trummariks sai pärast pikki otsinguid klubi perenaise Mona Best’i poeg [[Pete Best]]. Best’ist sai vahepeal bändi võimsaim sümbol, luues eripärase löögirütmi “atom beat”, mida paljud tolleaegsed trummarid püüdsid järgi mängida.
 
Ansambel vahetas mitmel korral nimesid Johnny and The Moondogs ja The Silver Beetles, kuni viimaks jõuti nimeni The Beatles. 1960. aastal läksid nad esinema [[Saksamaale]] [[Hamburgi]] Reeperbahn’i klubidesse (kõige tihedamini esineti kuulsas [[Kaiserkeller]]’i klubis). Kuna bänd ei olnud ennast veel Liverpoolis piisavalt tõestanud, pidid nad tõsiseltvõetavuse nimel pidevalt pingutama ning oma esinemisoskusi parendama. Hamburgis tutvuti ja sõbruneti ka Saksamaa kunstitudengitega, kes samuti nende lavalist käitumismaneeri ja väljanägemist mõjutasid. Ansambli edusammud ei jäänud märkamata, nii palus laulja [[Tony Sheridan]] (keda omal ajal nimetati ka Euroopa Elviseks) The Beatles’iBeatles'i oma taustabändiks ning Polydor Records’iRecords'i stuudiotes salvestati nende koostööna muuhulgas ka laul “My Bonnie (Mein Herz ist bei dir nur)”, mis McCartney sõnul jõudis Saksa edetabelites viiendale kohale. 1960. aastasse jääb ka The Beatles’i Saksamaalt väljasaatmine, kuna nende tööload olid kehtivuse kaotanud ning Kaiserkelleriga konkureeriva klubi juhataja kaebas politseisse, et Harrison oli toona alaealine.
 
[[1962]] palgati The BeatlesiBeatles'i mänedžeriks [[Brian Epstein]], kes pärast pikki otsinguid ja mitmeid äraütlemisi sai neile plaadistuslepingu Londonis Abbey Roadil asuva [[EMI Parlophone Records]]iga. Biitlite produtsendiks sai [[George Martin]]. 1962. aasta augustis vallandati Pete Best, kelle asemele võeti trummariks Ringo Starr. Besti vallandamise põhjuseks peetakse sageli seda, et ta oli bändi liikmetest nägusaim ning muutus seega naissoost austajate hulgas liiga populaarseks. Lennon olevat kord lausunud: “Pete Best oli hea trummar, Ringo Starr on hea biitel”. Ametlik vallandamise põhjus oli Besti vilets trummimängimise oskus, mis muidugi Besti Liverpooli fänne ei veennud.
 
Ansambli esimeseks hitiks Suurbritannias sai 1962. aasta 5. oktoobril väljastatud singel "[[Love Me Do]]", mis võlgnes oma läbimüüginumbrid suuresti asjaolule, et Epstein oli suurema osa singleid Parlophone’ist oma perefirma plaadipoodi ostnud (Ameerika Ühendriikides tõusis see singel edetabelitesse 1964. aasta mais). Esiksinglile järgnes kiiresti teine - "[[Please Please Me (laul)|Please Please Me]]" ning kolm kuud hiljem salvestati biitlite esimene album, mille nimeks sai samuti "[[Please Please Me]]" ning millel ansambel esitas nii Lennoni ja McCartney originaalloomingut kui ka teiste artistide loomingu töötlusi.
58. rida:
The Beatles saabus USA-sse [[7. veebruar]]il 1964. aastal ning sai lennujaamas fännide hüsteerilise vastuvõtu osaliseks, milles oma osa mängis ka asjaolu, et nende hittsingel oli vahetult enne nende saabumist kolm nädalat edetabelite tipus püsinud. See omakorda põhjustas üleriigilise biitlivaimustuse, mis väljendus selles, et nende esinemist teleesinemist USA-s jälgis ligi 73 miljonit televaatajat, see on ligi 40% toonasest rahvaarvust. See [[Ed Sullivan]]i saates püstitatud rekord on jäänud tänaseni ületamatuks. Ansamblist sai ülemaailmne fenomen, millega kaasnesid fännide hordid ning kriitikute ja kogenud lauljate (teiste hulgas ka [[Frank Sinatra]]) poolne kibe kriitika. Biitlite muusika olevat labane, vali ja ebamusikaalne ning nende välimus veider, nende juukseid nimetati “skandaalselt pikaks”.
 
Paljude hilisemate analüütikute arvates otsis [[John F. Kennedy]] atendaadist masendusse langenud USA rahvas meelelahutust, mida õigel ajal õigesse kohta sattunud biitlid ka pakkusid, olles üheaegselt andekad muusikud, lavamagnetid kui ka ülekeevad optimistid. Ühe uurija poeetilisil sõnul osutus The Beatles “ravivaks salviks rahvuslikule haavale”. Ka tõi ansambel rock’n'rolli USA-sse tagasi. Elvis oli pärast sõjaväest naasmist otsustanud filminäitlejakarjääri kasuks, Jerry Lee Lewis’eLewis'e ja Chuck Berry' karjäärid olid vahepealsete skandaalide tõttu tugevalt kahjustada saanud, Buddy Holly, “[[Big Bopper]]” J. P. Richardson ja [[Ritchie Valens]] hukkusid lennuõnnetuses.
 
1964. aasta [[4. aprill]]ile järgnenud nädalal vallutas ansambel edetabeli [[Billboard Hot 100]] viis esimest kohta. Ka seda rekordit pole tänaseni korrata suudetud.