Imeulme: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
11. rida:
==Ajalugu==
Žanri tekkest võib hakata kõnelema seoses [[19. sajand|19.]] ja [[20. sajand]]i vahetusel ilmunud [[William Morris]]e ja [[Lord Dunsany]] raamatutega. Esialgu avaldati imeulmet samades ajakirjades kui ulmet ning seda kirjutati ka samade autorite poolt (nt [[Fritz Leiber]] ja [[L. Sprague de Camp]]). Žanri levikul oli teetähiseks [[J. R. R. Tolkien]]i
==Piiritlemine==
19. rida:
Ühelt poolt on imeulme areng võrdlemisi selgelt ajalooliselt jälgitav. Valdav enamik autoreid järgib eelnevate autorite (eriti Tolkien) poolt kasutatud karakteritüüpe, süžee-elemente ja [[faabula]]t. Siin on mõjukaks [[Joseph Campbell]]i [[monomüüt|monomüüdi]] käsitlus.{{lisa viide}} Kirjastajad ja raamatukaupmehed kasutavad žanri suhtelist ühetaolisust ka oma toodete [[positsioneerimine|positsioneerimisel]]: imeulmeteosed on tavaliselt hõlpsasti tuvastatavad kaanekujunduse ning kaanemärgete kaudu, raamatupoodides paigutatakse imeulmeteosed ulmekirjanduse riiulitesse.
Teisalt tekitab just imeulme puhul kõige rohkem probleeme [[žanriulme]] formaalne piiritlemine [[piiripealne ulme|piiripealsest ulmest]], eriti maagilisest realismist. Maagiline realism sisaldab tugevat üleloomulikku komponenti, kuid selle eesmärk on tuua lugeja ajaloolis-mütoloogiliste kujundite maailma, mis võib olla tihedas seoses mingi kindla reaalse geograafilise paiga või piirkonnaga ([[tellurism]]) ja kokkuvõttes tekib ajaloolis-individuaalse ja materiaalselt konkreetse tihe põiming.<ref name="talvet">Talvet, J. Tõrjumatu äär. Tartu: Ilmamaa, 2005. Lk. 251-262.</ref> Imeulme tegevuspaik on meie maailmaga üldjuhul kas seostamata ([[Ursula K. Le Guin]]i "[[Meremaa]]") või seisneb seos vaid kommunikatsioonis ning põhilised sündmused toimuvad ikkagi alternatiivses, müütilis-muinasjutulises maailmas ([[C. S. Lewis]]e "[[Narnia kroonikad]]").
Imeulme sarnaneb üleloomulike elementide esinemise poolest [[muinasjutt]]udega, kuid erinevalt [[folkloor]]ist on imeulmel tuvastatav autor. Samuti on erinevalt rahvaloomingust imeulmel reprodutseeritav vorm, ennekõike kirjalik. Selletõttu ei ole muinasjutud, [[muistend]]id ja [[mütoloogia]] imeulme, küll aga [[kunstmuinasjutt|kunstmuinasjutud]].{{lisa viide}} Kui imeulme folkloorseks vasteks võib pidada imemuinasjuttu, siis maagilise realismi puhul [[kinnismuistend]]it.
| |||