Phil Ochs: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
55. rida:
Ochsi vanem ja vend kolisid Columbuselt Clevlandi ja Ochs hakkas rohkem aega seal veetma, esinedes professionaalselt kohalikus folk klubis nimega Farragher’s Back Room. Ta oli avaesineja muusikute suvel 1961. aastal. Ochs tutvus '''Bob Gibsoniga''' sellel suvel ja temast sai mõjutaja Ochsi muusikale. Ochs jätkas õpinguid Ohios lõpu aastal, kuid oli kibedalt pettunud, et teda ei määratud peatoimetajaks kolledži ajakirjas. Ochs langes viimase semestri ajal koolis välja ning ei lõpetanud seda. Ta läks New Yorki, et saada folk lauljaks nagu Glovergi.
== 1962-1966 ==
Ochs jõudis New Yorki aastal 1962 ja hakkas esinema paljudes väikestes folk ööklubides, muutudes varsti lahutamatuks oska Greenwichi muusika areenil. Ta oli oskusteta, aga kirglik laulja, kes kirjutas laule kindlatest asjadest: sõda, kodanikuõigused ja muud teemad. Kui teised kirjeldasid teda kui „protestlauja“ eelistas Ochs, et teda kutsutaks „päevakajaliseks lauljaks“.
Ochs kirjeldas ennast kui „laulvat ajakirjaniku“ õeldes, et kirjutas oma laulud juttudest, mis olid Newsweekis. 1963.aasta suveks oli ta hästi tuntud folk laulja ning teda kutsuti lauma Newport Folk Festivalie, kus ta esitas laulu „Too Many Martyrs“, „Talking Birmingham Jam“ ja „Power and the Glory“ – tema patriootiline laul, mis pani publiku jalgadel seisma. Teised esinejad 1963.aasta folki festivalil olid '''Peter,Paul and Mary, Joan Baez, Bob Dylan''' ja '''Tom Paxton'''. Ochsi naasmisel 1964.aastal, esitas ta laulu „Draft Dodger Rag“ ja ka teisi laule, mida kiideti palju. Aga teda ei kutsutud esinema 1965 aasta festivalile kus Dylan esines lauluga „Maggie’s Farm“ koos elektrikitarriga. Kuigi paljud olid vastu Dylani folk muusika uuendusele oli Ochs kaasahaaratud ja imetles Dylani julgust folgi loomisel.
1963. aasta ajal Ochs esines New Yorgis Carnegie hoones ja raekojas. Oma esimese soolo tegigi ta Carnegie Hallis 1966.aastal. Kogu oma karjääri aja esines Ochs mitmetes erinevates kohtades, sealhulgas kodanikuõiguste kogunemistel, anti-sõdade demonstratsioonidel ja kontserdisaalides.
Ochs aitas kaasa paljude laulude ja artiklitega Broadside ajakirjale. Oma kolm esimest albumit lindistas ta Elektra Recordsis: All the News That’s Fit to Sing (1964), I Ain’t Marching Anymore (1965) ja Phil Ochs in Concert (1996). Kriitikud kirjutasid, et ika album oli parem kui eelmine ja fännid nõustusid. Albumite müük tõusis iga uue väljatulemisega. Kõigil nendel albumitel mängis ta ainult akustilise kitarriga. Albumid sisaldasid Ochsi tuntumaid aktuaalseid laule nagu „Too Many Martyrs“, „ I Ain’t Marching Anymore“ ja „Draft Dodger Rag“ ning mõndade vanemate luulete muusikalised esitused nagu „The Highwayman“ (luuletus '''Alfred Noyes'''i poolt) ja „The Bells“ ( luuletus '''Edgar Allan Poe''' poolt). Album Phil Ochs in Concert sisaldas ka väheseid ballaade nagu „Changes“ ja „When I’m Gone“.
Varajastel perioodidel Ochsi ja Dylani vahel oli sõbralik rivaalitsemine. Dylan ütles Ochsi kohta: „ Ma lihtsalt ei suuda Philiga sammu pidada. Ta läheb aina paremaks ja paremaks.“. Ühel korral, kui Ochs kritiseeris Dylani ühte laulu, viskas Dylan ta limusiinist välja õeldes talle: „ Sa ei ole folk laulja. Sa oled ajakirjanik.“.
Aastal 1962 abiellus Ochs '''Alice Skinneriga''', kes oli rase ja ootas Phili tütart Meeganit. Raekoja tseremoonail oli '''Jim Glover''' parim isamees ja '''Jean Ray''' nagu pruutneitsi. Tunnistajaks oli Dylani kunagine tüdruksõber '''Suze Rotolo'''. Phil ja Alice lahkusid ükteise juurest 1965.aastal, kuid nad ei lahutanud.
Nagu paljud inimesed sellel ajal, imetles ka Ochs '''John F. Kennedyt''', kuigi ta ei nõustunud presidendi poliitiliste küsimustega. Kui Kennedy 1965.aasta 22. novembril mõrvati, Ochs nuttis. Ta ütles oma naisele, et tunids, et ta oleks nagu surema hakkanud sellel ööl. See oli ainus kord, kui ta oli Ochsi kunagi nutmas näinud. Ochsi mänendzer sellel ajal oli Albert Grossman.
Ochs kirjutas uusi laule hämmastavas tempos. Mõned sellel ajal kirjutatud laulue ei antud välja ning pandi hilisematele albumitele.
| |||