Redaktsioon: 21. veebruar 2011, kell 04:16 redigeeri WikitanvirBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 24 266 muudatust P r2.7.1) (robot lisas: kl:Qeqertarsuup tunua muutis: nl:Qeqertarsuup tunua ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. märts 2011, kell 15:50 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 885 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: '''Disko laht''' ([[grööni keel]]es ''Qeqertarsuup Tunua'', [[taani keel]]es ''Diskobugten'') on [[laht]] [[Gröönimaa]] läänerannikul. Et Disko laht eraldab [[Qeqertarsuaqi saar]]t ehk Disko saart Gröönimaa rannikust, onja tasellepärast saab teda ~~õigupoolest~~ka [[väin]]aks pidada. ~~Kuna~~Laht ~~aga~~on suudmes 260 km lai ja ta ulatub Gröönimaasse 100 km sügavuselt. ~~veekogu~~Lahe ~~põhjaosa~~põhjaosas on ~~aastaringselt~~Qeqertarsuaqi ~~[[jää]]ga~~saar ~~blokeeritud~~Gröönimaale ~~ning~~lähemal ~~side~~ja lahe ~~põhjaosa~~seda jaosa nimetatakse [[~~ookean~~Vaigati väin]]iaks. ~~vahel~~Vaigati ~~peaaegu~~väin ~~puudub~~suubub [[Baffini laht]]e, onDisko ~~sisuliselt~~lahe ~~tegemist~~lõunaosa [[Davise väin]]a.<ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], ~~lahega~~lk. 125</ref> Lahest põhjas asub [[Nuussuaqi poolsaar]], mille kõrgeim tipp on 2237 m kõrge. Selle vastas Qeqertarsuaqi saarel asub saare kõrgeim tipp, 1877 m kõrgune [[Qullissat]]. Ka lahe idarannik on väga mägine.<ref name=SMA/> Disko lahes on pidevalt tuhandeid jäämägesid.▼ Peale Qeqertarsuaqi on lahes palju teisigi saari. Vaigati väina suudmes asub [[Qeqrtarsuatsiaq]] ja idarannikul [[Aluttoq]].<ref name=SMA/> Lahe avastas [[985]]. aastal [[viiking]] [[Eiríkr Punane]]. Sel ajal oli piirkond asustamata. Praegu paiknevad lahe rannikul [[Aasiaat]]i, [[Ilulissat]]i ja [[Qasigiannguit]]i linn ning väiksemad asulad.▼ ▲Disko lahes on pidevalt tuhandeid jäämägesid. Vaigati väin on aasta ringi [[jää]]ga blokeeritud. ▲Lahe avastas [[985]]. aastal [[viiking]] [[Eiríkr Punane]]. Sel ajal oli piirkond asustamata~~. Praegu paiknevad lahe rannikul [[Aasiaat]]i, [[Ilulissat]]i ja [[Qasigiannguit]]i linn ning väiksemad asulad~~. Sajandite jooksul käisid viikingid lahes küttimas [[morsk]]asid nende [[võhk]]ade pärast, [[hüljes\|hülgeid]] [[nahk]]ade ja [[vaal]]u mitmesuguste materjalide pärast. Need olid Gröönimaa viikingitele tähtis [[eksport\|ekspordi]]- ja sissetulekuallikas, mida kaubeldi [[Island]]isse ning sealtkaudu [[Briti saared\|Briti saartele]] ja Mandri-[[Euroopa]]sse. Niisuguse sissetulekuallikata poleks viikingiasundused suutnud sajandite viisi vastu pidada. Millal inuitid Disko lahe kanti elama asusid, ei ole teada. Algul olid nende suhted viikingitega rahumeelsed, hiljem toimusid ka relvastatud kokkupõrked ja mõlemalt poolt korraldati tapatalguid. Kui [[15. sajand]]il saabus [[Väike jääaeg]], jahenes kliima sedavõrd, et laht oli kogu aasta jooksul jääga ummistunud ja seal ei saanud enam jahti pidada. Viikingite asundused, ka polaarjoonest kaugel lõunas olev Lõunaasundus, surid välja ja kuni eurooplaste naasmiseni [[18. sajand]]il elasid lahe kaldal üksnes inuitid. Lahe kaldal paikneb mitu asulat: põhjas [[Saqqaq]], idas [[Ilulissat]], kagus [[Qasigiannguit]] ja lõunas [[Aasiaat]], Qeqertarsuaqi lõunakaldal asub [[Qeqertarsuaq\|samanimeline linn]].<ref name=SMA/> Aastast [[2004]] kuulub Disko lahe Ilulissati lähedal asuv osa ([[Ilulissati fjord]]) [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. ==~~Välislingid~~ Viited == <references/> {{Commons\|Disko Bay}}

Disko laht: erinevus redaktsioonide vahel