Vikipeedia

Tali vald: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}
[[Pilt:Tali valla lipp.gif|150px|thumb|[[Tali valla lipp]]]]
Tali kohanime tekkimise kohta räägib rahvapärimus, et [[Jäärja mõisamõis]]a valdused olnud väga suured. ja kuiKui mõisnik käinud valdusi üle vaatamas, andnud ta hobustele puhkust Talil (varasem nimekuju Talli) ning seal asunud hobusetallide järgi hakatudki kohta Taliks (ehk Talliks) hüüdma.▼
== Lühiajalugu ==
 
Niisiis oli [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonna]] lääneosas paiknev Tali kunagi Jäärja mõisa osa. Samasse piirkonda jääb ka Laiksaare. Peale nende kuulusid Saardesse ka Voltveti, Kärsu, Kilingi ning Pati, varasematel aegadelvarem ka Häädemeeste piirkond ning tükikesi Viljandimaast[[Viljandimaa]]st ja Lätist[[Läti]]st.▼
 
[[13. saj.sajand]]i alguses oli Saarde arvatavasti üks [[Sakala]] muinaskihelkondi. AjalooliseltSaardst peetakse Saardet üheks nooremaksnoorimaks kihelkonnaks Eestis. Ilmselt ei meelitanud selline soode[[soo]]de-, rabade[[raba]]de- ja metsaderikas[[mets]]aderikas maa-ala, kus oli raske tegutseda ja liikuda, inimesi siia alaliselt peatuma jääma. Seda kinnitab ka asjaolu, et Saarde kihelkonnast ei teata muinasjäänuseid, mis oleksid kindlasti esiajaloolised.▼
▲Tali kohanime tekkimise kohta räägib rahvapärimus, et Jäärja mõisa valdused olnud väga suured ja kui mõisnik käinud valdusi üle vaatamas, andnud ta hobustele puhkust Talil (varasem nimekuju Talli) ning seal asunud hobusetallide järgi hakatudki kohta Taliks (ehk Talliks) hüüdma.
 
Kui eestlaste vastupanu oli murtud, läks Saarde kihelkond orduvalitsuse alla. Karksisse[[Karksi]]sse ehitati orduloss ja asutati [[Karksi foogtkond]], mille alla kuulus ka Saarde kihelkond. [[15. sajandilsajand]]il oli aga juba vähemalt Saarde kihelkonna kaguosa, seega Jäärja piirkond, tunduvalt tihedamalt asutatudasustatud.▼
▲Niisiis oli Saarde kihelkonna lääneosas paiknev Tali kunagi Jäärja mõisa osa. Samasse piirkonda jääb ka Laiksaare. Peale nende kuulusid Saardesse ka Voltveti, Kärsu, Kilingi ning Pati, varasematel aegadel ka Häädemeeste piirkond ning tükikesi Viljandimaast ja Lätist.
 
Orduajal ning peaaegu Rootsi aja lõpuni oli Saarde kihelkonna keskuseks Jäärja mõis, mida näitab seal asunud kihelkonnakirik. Siis kandis kirik Kadrina (St. Catharinen) nime. Pärast [[Kilingi mõisamõis]]a maadele üle toomist, [[1684. aastal,]] hakati seda kutsuma Saarde (Saara) kirikuks, mille nimi tuletati arvatavasti Jäärja mõisa saksakeelsest nimetusest Saarahof. Orduajast Tali piirkonna kohta teated puuduvad. [[1584]]. aastast, seega [[Poola]] ajast pärineb Laiksaare küla teadaolev esmamainimine –: Laigisara küla, mis koosnes neljast4 talust. [[1585]]. aasta andmetel oli külas vaid üks1 talu, [[1586.]] jälle neli4 ning [[1587.]] juba kuus6. [[1599]]. aastaks on Laiksaare (Laygisar) kuuele6 talule lisandunud kolm3 popsitalu. Tali vallale nime andnud talu on teadaolevalt esmakordselt mainitud [[1588]]. aasta [[revisjon]]is: Tali Tomas, Urissaare (Urisara) külast. 1599. aasta revisjonis esineb ta juba koos samas külas elava Pawara Piep´uga. [[1601]]. aastal on ta aga arvatud juba [[üksjalg]]ade alla: Talle Thomas. Mõlemad piirkonnad kuulusid 1586. aastast [[Viljandi]] [[staarostkond|staarostkonna]] Luuka vardjaskonna alla. 1601. aastast on neid mainitud Saarde (Sardesche) vakuses, mis oli mitmest külast koosnev haldus- ja maakasutusüksus.▼
▲13. saj. alguses oli Saarde arvatavasti üks Sakala muinaskihelkondi. Ajalooliselt peetakse Saardet üheks nooremaks kihelkonnaks Eestis. Ilmselt ei meelitanud selline soode-, rabade- ja metsaderikas maa-ala, kus oli raske tegutseda ja liikuda, inimesi siia alaliselt peatuma jääma. Seda kinnitab ka asjaolu, et Saarde kihelkonnast ei teata muinasjäänuseid, mis oleksid kindlasti esiajaloolised.
▲Kui eestlaste vastupanu oli murtud, läks Saarde kihelkond orduvalitsuse alla. Karksisse ehitati orduloss ja asutati Karksi foogtkond, mille alla kuulus ka Saarde kihelkond. 15. sajandil oli aga juba vähemalt Saarde kihelkonna kaguosa, seega Jäärja piirkond, tunduvalt tihedamalt asutatud.
▲Orduajal ning peaaegu Rootsi aja lõpuni oli Saarde kihelkonna keskuseks Jäärja mõis, mida näitab seal asunud kihelkonnakirik. Siis kandis kirik Kadrina (St. Catharinen) nime. Pärast Kilingi mõisa maadele üle toomist, 1684. aastal, hakati seda kutsuma Saarde (Saara) kirikuks, mille nimi tuletati arvatavasti Jäärja mõisa saksakeelsest nimetusest Saarahof. Orduajast Tali piirkonna kohta teated puuduvad. 1584. aastast, seega Poola ajast pärineb Laiksaare küla teadaolev esmamainimine – Laigisara küla, mis koosnes neljast talust. 1585. aasta andmetel oli külas vaid üks talu, 1586. jälle neli ning 1587. juba kuus. 1599. aastaks on Laiksaare (Laygisar) kuuele talule lisandunud kolm popsitalu.
Tali vallale nime andnud talu on teadaolevalt esmakordselt mainitud samuti Poola-aegses revisjonis 1588. aastal - Tali Tomas, Urissaare (Urisara) külast. 1599. aasta revisjonis esineb ta juba koos samas külas elava Pawara Piep´uga. 1601. aastal on ta aga arvatud juba üksjalgade alla – Talle Thomas. Mõlemad piirkonnad kuulusid 1586. aastast Viljandi staarostkonna Luuka vardjaskonna alla. 1601. aastast on neid mainitud Saarde (Sardesche) vakuses, mis oli mitmest külast koosnev haldus- ja maakasutusüksus.
 
Alates [[1621]]. aastast kuulus Saarde kihelkond, Tali piirkond kaasa arvatud, [[Rootsi]] riigi koosseisu. Nüüdsest võib teateid Tali kohta leida Jäärja mõisa alt. Nii onmainiti [[1624]]. aasta revisjonis Tarassar´e talus mainitud Tally Jan´'i ning sama nimi kordubkordus ka [[1638]]. aasta revisjonis. Laiksaare (Layxer) kuulubkuulus 1624. aastal Kilingi (Kurkundische) vakusesse. [[1663]]. aastal mainitaksemainiti Laiksaaret kui Kilingi kõrvalmõisa.
 
Massi talu ehk [[Marina]] küla ajalugu ulatub samuti kaugesse aega. 1638. a. revisjonis on Melggest´i külas mainitud Maassi nimelist talu, mis vahepealsed sada aastat [[1738]]. aastani kandis ka Lauberi talu nime ning nüüd juba Kõrgessaare küla all (teadaolev esmamaining 1624. a. –: Koerxsar ).
 
Peale [[Põhjasõda,|Põhjasõja]] 1721. aastast kuni Eesti vabariigi loomiseni 1918.,tulemusena kuulusid Eesti- ja Liivimaa [[Vene impeeriumi võimu allaimpeerium]]ile. [[1724]]. aasta adramaarevisjoni[[adramaa]]revisjoni materjalidest võib lugeda, et Tali on [[hajatalu]]. Laiksaare [[karjamõis]] eraldati 1724-. ja [[1731]]. aasta vahel Kilingi mõisast, ning see hakkas tegutsema iseseisva mõisana. 1731. aasta revisjonis on mõisa omanikuks märgitud Carl Ernst Wolffeldt, kes oli ka Voltveti mõisa omanik. [[1752. a.]] Laiksaare riigistati ning renditi välja mitmetele aja jooksul vahetunud eraisikutele.
 
[[18. sajandilsajand]]il mainitaksemainiti teadaolevalt esmakordselt praeguste külade algrakukesi –. 1724. a.aastast pärineb teade Reinu küla “esiisa” kohta, Kaule Reinu talust [[Kõrgesaare]] (Kortzer) külas, mis [[1751]]. aastaks oli muutunud Reino taluks . Samast sajandist algab ka Lanksaare talu ja küla ajalugu. 18. sajandi esimesel poolel Leetsaare (teadaolev esmamaining 1624. a. –: Lettysar) )külas tühjana seisnud Hange/Hunge Jaani talu nimetataksenimetati [[1758. aastal]] Lucksare taluks, mis [[1781]]. aastalaastaks on kaheks jaotunud ning kannab Lan(g)saare nime. 18. sajandi lõpust saamesaab teateid ka Viisireiu (Wisireio) küla alguse kohta, mida onmainiti [[1789. aastal mainitud]] hajataluna. Rahvapärimus räägib Viisireiu talu nime kohta järgmist: varem kasvanud seal palju pärni, millede niintest viiske valmistatud. ning“Reiu” “reiu”lisati lõppu lisatud, kuna talu asub Reiu jõe ääres.
 
[[19. sajandisajand]]i alguseks oli Tali talu jagunenud kaheks. , seeSee juhtus tollel ajal mitme põlistaluga[[põlistalu]]ga. [[1839]]. aasta Rückeri spetsiaalkaardil on Tali märgitud juba külana. [[1834]]. aastast leiameon teateid ka Veelikse (Felix) ja Pihke taludest, mis panid aluse tänastelepraegustele küladele. Veelikse veskit mainitakse esmakordselt [[1826]]. aastal. [[1828]]. aastal asutas Jäärja mõisnik Massi taludest Marina (Marienruhe) kõrvalmõisa. Tali karjamõisa rajamise aega pole teada, kuid [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1860]] ostis Marie Christine Frey, sündinud paruness Krüdener, Jäärja karjamõisa Tali (Talli) koos [[vesiveski]], kõrtsi[[kõrts]]i, metsa ja 273 taalri 77 krossi väärtuses talumaaga, kogupindalaga 54 2/3 ruutverstaruut[[verst]]a (umbes 6221 hektarit[[hektar]]it), 9500095 000 hõberubla eest. [[Liivimaa Kubermanguvalitsusekubermang]]uvalitsuse patentide alusel [[15. november|15. novembrist]] [[1861]] ja [[19. jaanuaristjaanuar]]ist [[1862,]] kinnitati see Freyhof´i rüütlimõisaks. Müüdud talumaa hulka kuuluskuulusid ka Marina kõrvalmõis, ning Reinu ja Viisireiu talud. Sellega pandi alus ka Tali vallale ehk tänase valla põhituumikule.
 
1862. aastastaastal hakkas tegutsema Tali [[vallakohus]], mille eesistujakseesistuja oli Tiit Kartau ning kaasistujatekskaasistujad Mats Teearu ja Peet Kartau. [[1866]]. aasta vallaseadus suurendas tunduvalt talurahva omavalitsust. Vallavalitsus, kus olid esindatud kõik kogukonna seisused – taluperemehed, talurentnikud, talusulased, mõisasulased ja priirahvas ehk vabatöölised – hakkas ise oma ühiselu probleeme lahendama, ilma mõisniku vahelesekkumiseta. Esimeseks vallavanemaks ehk talitajaks sai Jaan Kosenkranius ning abimeesteks ehk [[vöörmünder|vöörmündriteks]] (vöölmünder) Peter Sitska ja Mihkel Soobik.▼
 
▲1862. aastast hakkas tegutsema Tali vallakohus, mille eesistujaks oli Tiit Kartau ning kaasistujateks Mats Teearu ja Peet Kartau. 1866. aasta vallaseadus suurendas tunduvalt talurahva omavalitsust. Vallavalitsus, kus olid esindatud kõik kogukonna seisused – taluperemehed, talurentnikud, talusulased, mõisasulased ja priirahvas ehk vabatöölised – hakkas ise oma ühiselu probleeme lahendama, ilma mõisniku vahelesekkumiseta. Esimeseks vallavanemaks ehk talitajaks sai Jaan Kosenkranius ning abimeesteks ehk vöörmündriteks (vöölmünder) Peter Sitska ja Mihkel Soobik.
1863. aastal asutati Talile rahvakool.
1872. aastal jaotati Laiksaare mõis õigeusulistele hingemaadeks ning asutati hulk väiketalusid.
Samal aastal moodustati Jäärja mõisa Rauliste külast (teadaolev esmamainimine aastast 1562. Rawels) ja Veelikse, Kulli, Kita, Orjamaa ja Rooni taludest Veelikse (Felix) karjamõis.
1879. aastal müüs perekond Frey oma mõisa Arthur von Günzelile, kes 1885. aasta rentis Tali mõisa Arved von Günzelile.
1892. aastal on Ruhja Suuremõisast Tali mõisa külge liidetud Tuuliku (Thule) karjamõis , millest saab alguse Tuuliku küla kujunemine Tali valla osaks.
19. sajandi teine pool kuulub eesti ajaloos rahvusliku ärkamise perioodi, mil asutati hulgaliselt seltse ning ühinguid. Päris sajandi lõpus, 1899. aastal, asutati esimese ühinguna Saardes Talli Põllumeeste Selts (1909. a. 53 liiget), 1904. aastal asutati Laiksaare Põllumeeste Selts.▼
 
1872. aastal jaotati Laiksaare mõis õigeusulistele hingemaadeks ning asutati hulk väiketalusid. Samal aastal moodustati Jäärja mõisa Rauliste külast (teadaolev esmamainimine [[1562]]: Rawels) ning Veelikse, Kulli, Kita, Orjamaa ja Rooni taludest Veelikse (Felix) karjamõis. [[1879]]. aastal müüs perekond Frey Tali mõisa Arthur von Günzelile, kes [[1885]] rentis selle Arved von Günzelile. [[1892]]. aastal on Ruhja Suuremõisast Tali mõisa külge liidetud Tuuliku (Thule) karjamõis, millest sai alguse Tuuliku küla kujunemine Tali valla osaks.
1902. aastal ostis Tali mõisa Gerhard Gustav von Samson-Himmelstjerna, kes oli selle omanik kuni 1918. aastani. Seejärel ostsid mõisa mitu eestlast, eesotsas professor Heinrich Kopliga (hilisem Tartu Ülikooli rektor) ja Kaarel Partsiga (hilisem Riigikohtu esimees), kuid viimase ostuleping tühistati Riigikohtu poolt ning mõis läks harilikus korras jagamisele.▼
 
1909. aastal asutati Tali Ühispank, millel oli juhatuses kolm liiget ning 6-liikmeline nõukogu ja 3-liikmeline revisjonikomisjon. 1911. aastal asutati Talli piimaühing.▼
▲19. sajandi teine pool kuulub eesti ajaloos rahvusliku ärkamise perioodi, mil asutati hulgaliselt seltse[[selts]]e ning ühinguid[[ühing]]uid. Päris sajandi lõpus, [[1899]]. aastal, asutati esimese ühinguna Saardes [[Talli Põllumeeste Selts]] ([[1909. a.]] 53 liiget),. [[1904]]. aastal asutati [[Laiksaare Põllumeeste Selts]].
24. veebruaril 1918. kuulutati välja Eesti Vabariik, mille järjepidevus katkestati 1940. aasta kurbade juunisündmustega. Lõplikul piiriajamisel Läti vabariigiga 1924. aastal sai Tali vald Valmiera maakonnast juurde Sandre (Rose) ja Baumanni talud.▼
 
1926. a asutati Majandusühisuse otsusel Talile II harukauplus, mis alustas tegevust 1. augustil 1927. a. Harukaupluse kaubaartikliteks olid rohuniitjad, loorehad, põllutööriistad, tarbekaup, piiritus ja viin. Kilingi-Nõmme Majandusühistu kauplusena töötab pood ka praegu.▼
▲[[1902]]. aastal ostis Tali mõisa Gerhard Gustav von Samson-Himmelstjerna, kes oli selle omanik kuni [[1918. aastani]]. Seejärel ostsid mõisa mitu eestlast, eesotsas professor [[Heinrich Koppel|Heinrich Kopliga]] (hilisem [[Tartu ÜlikooliÜlikool]]i [[rektor]]) ja [[Kaarel PartsigaParts]]iga (hilisem Riigikohtu esimees), kuid viimase ostulepingostulepingu tühistati Riigikohtutühistas poolt[[Riigikohus]] ning mõis läks harilikus korras jagamisele.
 
▲1909. aastal asutati Tali Ühispank, millel oli juhatuses kolm3 liiget ning, 6-liikmeline nõukogu ja 3-liikmeline revisjonikomisjon. [[1911]]. aastal asutati Talli piimaühing.
 
▲24[[1918]]. veebruaril 1918.aastal kuulutati välja [[Eesti]] Vabariik, mille järjepidevus katkestati 1940. aasta kurbade juunisündmustega. Lõplikul piiriajamisel [[Läti]]ga vabariigiga [[1924. aastal]] sai Tali vald [[Valmiera]] maakonnast juurde Sandre (Rose) ja Baumanni talud.
 
▲[[1926. a]] asutati Majandusühisuse otsuselotsusega Talile II harukauplus, mis alustas tegevust [[1. augustilaugust]]il [[1927. a]]. Harukaupluse kaubaartikliteks olid rohuniitjad[[rohuniitja]]d, loorehad[[looreha]]d, põllutööriistad, tarbekaup, [[piiritus]] ja [[viin]]. Kilingi-Nõmme Majandusühistu kauplusena töötab pood ka praegu.
 
Haridusministeerium tunnistas [[1938]] õppetaluks ja [[1939]] õppekoduks Lanksaare talu, mille peremeheks-perenaiseks olid Kaarel ja Emma Leesment.
 
1938. aasta seadusega vähendati valdade arvu,. Saardesse jäi senise kuue6 valla asemele neli4. Üks neist, endine Talli vald sai rahvapärasema ja ajaloolisema nime Tali. Vallale liideti juurde osa Pati valla Raba külast ja Kilingi valla Rae külast ning Jäärja vallast Veelikse piirkond. Laiksaare vald kaotas sama reformi käigus Soometsa küla ja Võiduküla asunduse, mis liideti Häädemeestega.▼
 
[[10. november|10. novembril]] [[1940.]] saabus Lanksaare suurtalu lõpp.kuulutas [[ENSV Ministrite Nõukogu]] määrusega[[määrus]]ega kuulutatiLanksaare talusuurtalu koos loomade, inventari ja hoonetega okupatsioonivõimu omaks. Lanksaare talust ning sellega liidetud Matsi talust sai [[Lanksaare sovhoos]].▼
 
Administratiivsed muutused toimusid Tali vallas ka nõukogude ajal. [[1945]]. aastal moodustati valdade allüksustena külanõukogud[[külanõukogu]]d. Seoses maarajoonide[[rajoon]]ide moodustamisega [[1950. aastal]] kaotati vallad,. Talile liideti juurde Laiksaare külanõukogu. [[1954]]. aastal liideti agaka Veelikse külanõukogu ning Tali saavutas sellega oma nüüdissuuruse.▼
Esimese vabariigi ajal elati Tali vallas töökat ja perspektiivikat elu. Palju tulevasi taluperenaisi ja -peremehi õppis kodumajandus- ja põllutöökoolides. Suurt tähelepanu pöörati kodukultuurile ja iluaiandusele. Äramärkimist leidsid perenaiste ja peremeeste teadmised ja oskused. Haridusministeerium tunnistas 1938. a. õppetaluks ja 1939. a. õppekoduks Lanksaare talu, mille peremeheks-perenaiseks olid Kaarel ja Emma Leesment.
▲1938. aasta seadusega vähendati valdade arvu, Saardesse jäi senise kuue valla asemele neli. Üks neist, endine Talli vald sai rahvapärasema ja ajaloolisema nime Tali. Vallale liideti juurde osa Pati valla Raba külast ja Kilingi valla Rae külast ning Jäärja vallast Veelikse piirkond. Laiksaare vald kaotas sama reformi käigus Soometsa küla ja Võiduküla asunduse, mis liideti Häädemeestega.
21. juunil 1940. toimus nn riigipööre, millega Nõukogude Liit okupeeris ametlikult Eesti Vabariigi.
▲10. novembril 1940. saabus Lanksaare suurtalu lõpp. ENSV Ministrite Nõukogu määrusega kuulutati talu koos loomade, inventari ja hoonetega okupatsioonivõimu omaks. Lanksaare talust ning sellega liidetud Matsi talust sai Lanksaare sovhoos.
 
[[19. detsember|19. detsembril]] [[1991]] nimetati Tali külanõukogu ümber Tali vallaks.
▲Administratiivsed muutused toimusid Tali vallas ka nõukogude ajal. 1945. aastal moodustati valdade allüksustena külanõukogud. Seoses maarajoonide moodustamisega 1950. aastal kaotati vallad, Talile liideti juurde Laiksaare külanõukogu. 1954. aastal liideti aga Veelikse külanõukogu ning Tali saavutas sellega oma nüüdissuuruse.
 
20[[16. augustil 1991oktoober|16. kuulutati taas välja iseseisev Eesti Vabariik, millega lõppes Nõukogude Liidu okupatsiooniperiood. Samal aastal 19. detsembril sai taas eluõiguse Tali vald.oktoobri]] [[2005. aasta 16. oktoobri]] kohalike omavalitsuste valimistulemuste väljakuulutamisega ühinesid piirkonna kolm omavalitsust: Saarde ja Tali vald ning [[Kilingi-Nõmme]] linn üheks omavalitsuseks, mille nimeks jäeti juba kihelkonna nimena tuntud Saarde vald.
 
[[Kategooria:Eesti vallad]]
 
[[de:Tali (Estland)]]
[[ro:Tali]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Tali_vald"