Jõgi-kõõlusleht: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
PResümee puudub
Resümee puudub
'''Jõgi-kõõlusleht''' (''Sagittaria sagittifolia'' L.) on [[konnarohulised|konnarohuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[kõõlusleht|kõõluslehe]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv mitmeaastane [[rohttaim]].
 
Jõgi-kõõluslehe rahvapärased nimetused on '''kooreleht''', '''konnalusikas''', '''noolelill''', '''ressahain''', ja '''veeuba'''.
 
Jõgi-kõõlusleht kasvab [[Euraasia]] [[parasvööde|parasvöötme]] [[soo]]des kuni 500 m kõrgusel merepinnast. Kasvab, kasamuti [[Põhja-Ameerika]]s. Eesti mandriosas on taim tavaline, vägaaga harvasaartel leidubväga saartelharv.
 
Ta eelistab kasvada lubja- ja [[toitaine]]rikastes vetes. Kõige paremini sobib talle seisva või vähemalt väga aeglaselt voolava veega kasvukoht.
Taim kasvab 10–50 cm sügavuses vees nii, et osa taimest jääb alati veest välja. Taimel võib leida nii veepealseid kui ka veesiseseid lehti. Veepealsed lehed meenutavad nooleotsi. Nende [[lehelaba]] on 15–25 cm pikk ja 10–22 cm lai ning pikk [[leheroots]] hoiab seda kuni 45 cm kõrgusel vee kohal. Veealused lehed on kuni 80 cm pikad ja 2 cm laiad.
 
Taim kasvab 10–50 cm sügavuses vees nii, et osa taimest jääb alati veest välja. Taimel võib leida nii veepealseid kui ka veesiseseid lehti. Lehed on väga erineva kujuga. Veepealsed lehed meenutavad nooleotsi. Nende [[lehelaba]] on 15–25 cm pikk ja 10–22 cm lai ning pikk [[leheroots]] hoiab seda kuni 45 cm kõrgusel vee kohal. Veealused lehed on kuni 80 cm pikad ja 2 cm laiad. Veepinnal ujuvad lehed on ovaalsed.
[[Õis|Õied]] on 2–2,5 cm läbimõõduga, 3 väikese [[tuppleht|tupplehe]] ja 3 valge [[kroonleht|kroonlehega]]. [[Tolmukas|Tolmukad]] on punased ja neid on palju.
 
[[Õisik]]u alumises otsas on väikesed puhasvalged emasõied. Nendest kõrgemal on pikema varre otsas isasõied, mis on 2–2,5 cm läbimõõduga, 3 väikese [[tuppleht|tupplehe]] ja 3 valge [[kroonleht|kroonlehega]]. [[Tolmukas|Tolmukad]] on punased ja neid on palju. Taim õitseb [[juuni]]st [[august]]ini. Viljastatud õites arenevad tiivulised ja terava tipuga [[pähkel|pähklid]], mis suudavad levida nii [[tuul]]e abil kui vooluveekogude poolt kantuna.
[[Mugul]]ad on ümmargused ja söödavad, sisaldavad palju [[tärklis]]t. [[Hiina]]s nimetatakse jõgi-kõõluslehte heatahtlikuks seeneks ja selle mugul on uusaasta puhul söödav pidulik roog. See maitseb mahedalt, umbes nagu [[kartul]], ainult krudiseb hamba all, isegi pärast keetamist.
 
Jõgi-kõõlusleht talvitub [[mugul]]ates. Mugulad on umbes maapähklisuurused ja sisaldavad palju [[tärklis]]t. Enne talve eralduvad mugulad emataimest ja kevadel kasvab igast mugulast uus taim. Seda nimetatakse [[vegetatiivne paljunemine|vegetatiivseks paljunemiseks]].
Taim paljuneb ka vegetatiivselt.
 
[[Mugul]]ad on ümmargused ja söödavad, sisaldavad palju [[tärklis]]t. [[Hiina]]s nimetatakse jõgi-kõõluslehte heatahtlikuks seeneks ja selle mugul on uusaasta puhul söödav pidulik roog. See maitseb mahedalt, umbes nagu [[kartul]], ainult krudiseb hamba all, isegi pärast keetamistkeetmist.
 
{{Commons|Sagittaria sagittifolia}}
27 934

muudatust