Heinlaid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P jääteest |
||
41. rida:
Saart on läbi aegade kasutatud loomade (eelkõige [[lammas]]te või [[veis]]te) karjamaana ning heinamaana. [[18. sajand]]i ühel aastal saadi poolelt saarelt 130 koormat heinu. [[Põld|Põllud]] olid Heinlaiul sama sajandi keskel.<ref name="Laiduderaamat">[[Haide-Ene Rebassoo]]. ''Laidude raamat''. [[Tallinn]], [[1972]], lk 95</ref>
Kui avatakse Hiiumaa ja mandri vaheline [[jäätee]], siis enamasti kulgeb see Heinlaiust lõuna poolt, kus tekib kiiremini tugev jää. Kui karm talv kestab piisavalt kaua, viiakse jäätrass laiust põhja poole, kus sügavam ja ühtlasem merepõhi võimaldab tekkida ühtlasemal jääkattel. Sedasi on toimitud nii 2003.<ref>{{Netiviide |URL=http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=13639&kat=5 |Pealkiri=Täna (reedel) võidakse jäätee taas avada |Autor=Urmas Lauri |Väljaanne=Hiiu Leht |Aeg=13.03.2003}}</ref>
12. veebruaril 2003 toimus Heinlaiu juures liiklusõnnetus, kus jäätrassil kaotas juhitavuse ning paiskus kummuli sõiduauto.<ref>{{Netiviide |URL=http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=13265&kat=5 |Pealkiri=Joomane pea ja uljas sõidustiil paiskas auto jääteel kummuli |Autor=Urmas Lauri |Väljaanne=Hiiu Leht |Aeg=13.02.2003}}</ref>
| |||