|
MTÜ Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing on asutatud 2008.aasta aprillis vabatahtlike poolt.Tegevusvaldkonnaks on abi- ja teraapiakoerte koolitus koostöös vastava ala spetsialistidega (treenerid, aretajad, arstid, psühholoogid jm).Oluline osa on teraapiakoerte kaasamisel rehabilitatsiooniprogrammidesse. Ühing seisab ka abi- ja teraapiakoerte õiguste ja heaolu eest,eriti selles osas, mis puudutab avalikes kohtades liikumist.
==Teraapiakoer==
===Loomateraapia tekkest===
Inimese- ja loomavahelisele suhtele on ammu omistatud terapeutilist mõju. On leitud, et loomadega suhtlemine vähendab stressi, ärevust ja üksindustunnet ning samas sisendab ka enesekindlust ja pakub emotsionaalset tuge.
Inglismaal asutatud psühhiaatrihaigla York Retreat on esimesene raviasutus, kus on dokumenteeritud loomade kasutamine teraapia abilistena. Lemmikloomade kui teraapiliste vahendajate teaduslikku uurimist alustas Boris Levinson – psühholoog, kes märkas teraapiasessiooni käigus, et suudab vaimupuudega lapsega saavutada parema kontakti siis, kui kohal on tema koer Jingles. Tänu tema publikatsioonidele said nii teaduslikud kui ka ametialased ringkonnad teada, et loomi on võimalik kasutada inimeste ravitulemuste suurendamiseks. Levinsoni ja teiste uurijate tööd panid aluse lemmikloomade abil läbiviidavale ravile – loomateraapiale. Sellest kujunes uus valdkond inimestele osutatavate teenuste hulgas. Esimestes lemmikloomade kaasabil korraldatud teraapiaprogrammides aitasid ravi sageli läbi viia vabatahtlikud personaliliikmed, kes tõid oma lemmikloomad haiglatesse, hooldekodudesse ning muudesse regulaarselt töötavatesse pikaajalistesse hooldusasutustesse.
Loomateraapia (Animal Assisted Therapy) on eesmärgipärane tegevus, mille raames loom kaasatakse patsiendi kliinilisse raviprogrammi. Loomateraapia läbiviija on professionaal, kes on läbinud vastavad koolitused. Raviprogramm koostatakse tavaliselt koos patsiendi raviarsti ja/või teiste spetsialistidega eesmärgiga parandada patsiendi füüsilist, sotsiaalset, emotsionaalset ja/või kognitiivset funktsioneerimist. Igal seansil peetakse raviprogrammist täpselt kinni, kõik tegevused ja tulemused dokumenteeritakse.
Psüühiliste ja füüsiliste häiretega patsientide ravis on loomateraapia suhteliselt uus valdkond. Samas on loomad olnud inimese kaaslasteks aastasadu. Loomade osalemine teraapiaseanssidel aitab kaasa patsiendile meeldivama ja mugavama õhkkonna tekkimisele ning samuti võib loom olla sotsiaalseks vahelüliks patsiendi ning terapeudi omavahelisel suhtlemisel.
===Teraapiakoerte eripära===
Teraapiakoer on eritreeningu läbinud koer, kes suudab luua ning pakkuda kontakti seda vajavatele inimestele leevendades sellega pingeid ja luues sideme ümbritseva maailmaga.
Enamasti elavad teraapiakoerad oma peres e händlerite juures. Koerte funktsioon ei ole peremehe või händleri abistamine, vaid sotsiaalne tugi seda vajavatele inimestele või inimgruppidele (nt üksikud või eraklikud inimesed, kes ei taha või ei suuda välismaailmaga kontakteeruda). Teraapiakoerad peavad vastama kindlatele kriteeriumitele (sobiv iseloom, treenitus, tervislik seisund jne).Teraapiakoerte valik algab kutsikate testimisega. Testitakse kutsika sõbralikkust, sotsiaalsust, käitumist võõra inimesega, reaktsioone erinevate ärritajate peale jne.Levinud teraapiakoertena kasutatakse oma sõbralikkuse ja koostöövalmiduse tõttu labradori retriiverit ja kuldset retriiverit.
==Välislink==
| 