Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 1 bait ,  8 aasta eest
==Lasumuskehad==
[[Pilt:Kipuka1.jpg|thumb|right|Laavavool ja sellest ümbritsetud [[kipuka]] [[Kilauea vulkaan]]i [[jalam]]il.]]
Basalt on [[Purskekivim|vulkaaniline kivim]] ja on seega maapinnale jõudnud [[Vulkaan|vulkaanilõõrist]]. VahestVahel võib basalt tarduda ka maapinnalähedastes lõhedes, kuid sellisel juhul võib tegemist olla ka basaltse koostise, kuid jämedateralisema struktuuriga [[diabaas]]iga. Basalt moodustab [[laavavool]]usid, sest on madala [[Ränioksiid|ränioksiidisisalduse]] tõttu suhteliselt vedel. Vedel on laava siiski võrreldes [[Happeline kivim|happelisemate]] ehk ränirikkamate vulkaaniliste produktidega, kuid veest on laava umbes tuhat korda [[Viskoossus|viskoossem]]. Laavavoolud jagatakse [[aa-laava]]ks, [[pahoehoe]]ks ja [[padilaava]]ks. Laavavoolud võivad katta väga ulatuslikke alasid, moodustades [[laavaplatoo]]sid. Padilaavad on väga ulatusliku levikuga, kuid neid tuntakse tavaliselt kõige vähem, sest näha on neid suhteliselt raske. Seda seetõttu, et erinevalt aa-laavast ja pahoehoe laavast moodustub padilaava veealustes tingimustes. Padilaavast koosnev basaldikiht on osa [[Ookeaniline maakoor|ookeanilisest maakoorest]]. Pahoehoe üks vorme – [[köislaava]] koosneb köisjatest laavavorpidest, mis on moodustunud laava pinna jahtudes ja tahenedes, sel ajal kui vedelam siseosa kiiremini edasi liikudes pealmise kooriku rulli lükkab. Kooriku edasisel jahtumisel muutub ta rabedamaks ja võib puruneda, mille käigus tekib teravaservaline rahnlaava ehk aa-laava. Laava jahtudes võivad tekkide prismalaadsed sambad, mida nimetatakse [[sammasbasalt]]. Sellised vormid võivad olla väga efektsed ja on tihti andnud alust mitmesugustele legendidele, heaks näiteks on ''[[Giant's Causeway]]'' [[Põhja-Iirimaa]]l. Sambad on enamasti heksagonaalsed ehk kuuetahulised ja kuni poolemeetrise läbimõõduga.
 
==Kasutamine==
Anonüümne kasutaja