Paul von Steinen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tallinnat → Tallinna
6Anesthesia (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
7. rida:
[[1507]]. aastal oli Steinen [[Riia]]s kumpaniks ehk linnuseülema, antud juhul [[linnusekomtuur]]i adjutandiks. Steinen tegutses sel kohal ilmselt küllaltki edukalt, sest [[1508]]. aastal määrati ta Liivi ordu ristisõjaindulgentside alamkomissariks ja käis samal aastal koos [[Cesis|Võnnu]] kirikhärra [[Hermann Ronnenberg]]iga [[Meißen]]is Liivimaa toetuseks korjatud indulgentsiraha järel. [[1511]]. aastal sai tast aga ise Riia linnusekomtuur (''Hauskomtur''). See amet oli küllaltki oluline, kuna ta allus otseselt ordumeistrile ning oli sisuliselt [[Riia komtuur]]i kohuste täitjaks, erinevalt teistest linnusekomtuuridest, kes olid vaid linnusepealikud ja komtuuri abilised.
 
[[1512]]. aastal sai Steinenist [[Rakvere foogt]]iks ning sel positsioonil oli ta järgmised 11 aastat. See positsioon oli Tallinna komtuuri ja Narva foogti kõrval mõjukamaid ja foogtidel olid tihedad suhted ka Tallinnaga. Ka Steineni puhul on teada mitmeid külaskäike Tallinnasse. [[1513]]. aastal käis ta seal ordumeister Plettenbergi kaaskonna liikmena, [[1518]]. aastal juhtis aga ise ordudelegatsiooni, mis peale tema koosnes veel ordumeistri kirjutajast ja ühest orsduvasallistorduvasallist. [[1521]]. aastal käis ta seal aga ühte toonast kõige olulisemat küsimust, Tallinna ja Põhja-Eesti uue truudusevande projekti arutamas koos ordukirjutaja ja toonase Tallinna komtuuri [[Simon von Rietberg]]iga. Truudusevande muutmine oli tihedalt seotud Eestimaa minekuga Liivi ordumeistri täieliku ülemvõimu alla, mis teostus just Steineni Tallinna komtuuriks oleku ajal 1525. aasta jaanuaris.
 
Steineni tegevusest foogtina pole kuigi palju andmeid säilinud. Tema ajast on teada, et sageli polnud Rakvere maakohtu eesistujaks mitte Steinen, vaid hoopis linnusekomtuur või koguni drost (linnuse kõrgeim majandusametnik). Siiski oli ka Steinen seotud mitme kohtuasjaga, paljud neist puudutasid ka Tallinna. Need olid seotud nii Tallinna kauomeestekaupmeeste kaebustega foogti ametnike vastu, kes olid nende kaupu Rakveres arestinud, kui ka foogtkonna talupoegade pagemisega Tallinna. Üks juhtum seisnes aga ka selles, et foogti talupoegadel ei lastud Tallinnas kaubelda, mille kohta Steinen linnale ka kaebuse esitas. Kõige olulisemaid kohtuasju foogtkonnas, aga ka Põhja-Eestis laiemalt arutas Steinen koos Tallinna komtuuriga ja see toimus Toompeal. Nõnda sattus ta tõenäoliselt küllaltki tihti Tallinnasse. Tallinna Linnaarhiivis on säilinud küllaltki palju tema kirju.
 
Üks huvitavamaid Steineniga seotud juhtumeid oli 1523. aastal, kui [[Rootsi]]le alluvad kaaprid röövisid [[Toolse]] sadamas Rakvere foogtile kuuluva vilja, mida kavatseti saata [[Preisimaa]]le, Samlandi hertsogile. Rootslased väitsid aga, et vili pidi minema kõrgmeistrile, kes toetas Rootsi-Taani konfliktis Taanit ja oli seega nende vastane. Steinen esitas seepeale kaebuse ordumeistrile ja Tallinna linnale, viimane olevat mereröövleid oma sadamaisse lubanud. Tallinna linn asus siiski Steineni poolele ja pidas aktiivset kirjavahetust koguni [[Gustav Vasa]]ga, kes lubas vilja tagasi hankida. Kuidas see lugu täpselt lõppes, pole siiski teada.