Slaavlased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
artiklihakatus inglisvikist, parandatagu
 
PResümee puudub
1. rida:
{{rahvanimed|Slavic tribes, Teutonic tribespeoples||}}
'''Slaavlased''' on [[Indoeurooplased|indoeurooplaste]] haru, kes elab peamiselt [[Kesk-Euroopa|Kesk]]- ja [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopas]] ja kõneleb [[Slaavi keeled|slaavi keeli]]. Slaavi rahvaste hulka kuuluvad [[idaslaavlased]] ([[venelased]], [[ukrainlased]] ja [[valgevenelased]]), [[lääneslaavlased]] ([[poolakad]], [[tšehhid]] ja [[slovakid]]) ning [[lõunaslaavlased]] ([[bulgaarlased]], [[serblased]], [[horvaadid]], [[makedoonlased]], [[sloveenid]], [[bosnialased]] ja [[montenegrolased]]).
 
7. rida:
 
==Ajalugu==
Slaavlaste täpne päritolu on teadmata. Levinud hüpoteeside kohaselt jäi nende algne asuala enne [[6. sajanditsajand]]it tänapäeva [[Valgevene]], [[Poola]] ja [[Ukraina]] aladele.
 
Slaavlaste seosed [[Vana-Rooma|Rooma]]-aegse [[venetid|venetite]] (''Veneti'') hõimuga, kes elas ida pool [[Visla]] jõge, on teadmata. Nimi võib viidata niihästi slaavlastele kui ka [[baltlased|baltlastele]].
 
Nimede ''Antes'' ja ''Sclaveni'' all ilmusid slaavlased esmakordselt [[Bütsants]]i kroonikatesse 6. sajandi alguses. [[Justinianus I]] (527-565527–565) aegsed Bütsantsi kroonikud nagu [[Caesarea Prokopios]], [[Jordanes]] ja [[Theophylactos Simocatta]] kirjeldasid sellenimelisi hõime, kes elasid [[Karpaadid|Karpaatidest]] idas, [[Doonau]] alamjooksul ja [[Must meri|Musta mere]] ääres, tungides [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] Doonau-äärsetesse provintsidesse.
 
[[545]]. aastal kirjutas Prokopios: "''Sclaveni'' ja ''Antae'' kandsid kauges minevikus õigupoolest üht nime: neid mõlemaid kutsuti ''Spori''."