Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tallinnat → Tallinna
10. rida:
[[1560. aastad|1560.]]–[[1570. aastad|1570. aastatel]] tegeles Adolf oma riigi moderniseerimisega, samuti püüdis ta selle tähtsust igati tõsta. Ta tegi näiteks keisrile ettepaneku kaevata läbi tema maade kanal, mis võimaldanuks laevadel siseneda Läänemerre ilma Taani väinu läbimata. See idee jäi siiski vaid paberile. Madalmaade vabadusvõitluse ajal toetas Adolf jätkuvalt keisrikoda, osaledes mässulistevastastes sõjakäikudes ning toetades neid raha ja relvadega.
 
Adolf oli seotud ka [[Liivimaa]]ga. Nimelt palus talt [[1577]]. aastal abi [[Tallinn]], mida oldi taas [[Ivan Julm]]a vägede poolt piiratud. [[Rootsi]] riigis valitses majanduslik kitsikus ning nii otsis linn abi välisvürstidelt. Et Adolf oli tuntud oma seiklusaldi iseloomu poolest, siis loodeti talt saada kiiresti reaalset abi. Siiski ei saanud ta linna heaks palju teha, sest Madalmaade ülestõus oli neelanud sisuliselt kogu Põhja-Saksamaa sõjalised ressursid. Alles aasta hiljem sai Adolf linnale saata laevatäie püssirohtu. Siiski toetas ta TallinnatTallinna sõnades igati ning püüdis teda keisririiki tagasi meelitada. Adolfi plaanides oli toona saada Poola vasallina enda kätte suurt osa Liivimaast, ent see kava kukkus läbi, kui Liivimaa kitsikusajad 1570. aastate lõpul läbi said ning Vene väed sealt järk-järgult välja suruti. Hertsog Adolfi kava oli üks viimaseid Saksa-Rooma riigist lähtuvaid algatusi Liivimaa taas oma kontrolli alla saada. Võimalik, et Adolf püüdis seda teha koostöös vennapoeg [[Magnus]]ega.
 
{{algus}}