Heino Elleri Muusikakool: erinevus redaktsioonide vahel

1919. aastal asutati Eestis kolm muusikakooli, neist kaks Tartus: [[August Nieländeri I Muusikakool]] ja [[Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgem Muusikakool]], mida juhtis [[Juhan Aavik]]. Need kaks muusikakooli ühendati 21. detsembril 1921 '''Tartu Kõrgemaks Muusikakooliks''', juhatajateks registreeriti nii Juhan Aavik kui ka [[August Nieländer]]. Et aga Tallinna Kõrgemast Muusikakoolist kasvas välja [[Tallinna Konservatoorium]] (1923), siis Nieländeri initsiatiivil tehti seda ka Tartus ning 1925. aasta aprillis nimetati kool '''Tartu Konservatooriumiks'''. Nimeliselt jäi endiselt alles kaks direktorit, ehkki Aavik tegutses juba rohkem Tallinnas. Juba varem olemas olnud vastuolud juhatajate vahel süvenesid, riikliku kokkuhoiu nimel otsustati, et konservatoorium kui riiklik õppeasutus jääb ainult Tallinna. Uue kooli loomisega hakkas tegelema selleks ellu kutsutud Muusikalise Hariduse ja Kultuuri Edendamise Selts (alates 19301931. aastast [[Tartu Helikunsti Selts]]) eesotsas [[Miina Härma]]ga. 1. septembril 1927 avati uus Tartu Kõrgem Muusikakool, mille direktoriks sai [[Harald Laksberg]] (1887–1963, direktor 1927–1940). Endisest konservatooriumist oli pärit rida õppejõude. Hästi läbimõeldud koolisüsteemi, tugevate õppejõudude ja eeskujuliku töökorralduse tõttu kujunes Laksbergi juhitud õppeasutus kiiresti kooliks, mille paremate lõpetajate tase oli võrreldav Tallinna Konservatooriumi omadega. Mitmed lõpetajad kasutasidki võimalust lõpetada konservatoorium eksternina järgmisel aastal pärast muusikakooli lõpetamist (näiteks [[Olav Roots]], [[Leonid Milk]], [[Leonhard Virkhaus]], [[Alfred Karindi]], [[Wilhelm Tilting]]).