Erinevus lehekülje "Raivo Vare (kunstnik)" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
{{toimeta}}
Maalikunstnik '''Raivo Vare''' ([[21. detsember]] [[1910]] – [[14. detsember]] [[1982]]<ref>"Edasi" 17. detsember 1982 (surmakuulutused)</ref>; enne nime eestistamist kuni 1937.a. '''Johannes Voldemar Labber''') pärines mitmendat põlve Tartumaalt, Vana-Kuuste vallast, Sipelt. [[1931]]. aastal asus ta õppima [[Tartu Ülikool]]i põllumajandusteaduskonda metsanduse osakonda, mille lõpetas [[1938]]. aastal. Ta töötas õpitud alal Sagadi metskonnas metsnikuna (1938-1939) ja Petseri metskonnas abimetsaülemana (1940-1944).
1945. aastal astuskiastus ta [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti]].
1951. aastal lõpetas ta ENSV Riikliku Kunstiinstituudi maali erialal kunstniku
kvalifikatsiooniga.Tema diplomitööks oli ajastukohasel teemal maal
"Kolhoosnikud riigilaenu tellimas", juhendaja oli [[Elmar Kits]].
Raivo Vare on oma töödega esinenud vabariiklikel ja Tartu kunstnike näitustel perioodil 1952-1957. Tema personaalnäitus toimus 1958. aastal (märts-mai) Eesti Põllumajanduse Akadeemia ruumides. Personaalnäitusel Kambja sovhoosi klubis novembris 1961.a. oli eksponeeritud 70 maali.
 
Vabakutselise kunstnikuna maalis Raivo Vare loodust ja lilli väga mitmes Eestimaa paigas - Kuremaal, Luual, Jõgeva Sordiaretusjaamas, Adaveres, Vändras, Läänemaal, Lahemaal, Saaremaal, Kihnus, Pühajärvel jm. Tuntud on tema kaks suuremat metsamaali - "Järvselja kuusik" (100x150) ja "Luua park" (61x88). Neli suuremõõtmelist maali on valminud Kalevipoja teemadel, näiteks "Kalevipoeg kündmas" (90x130), "Hundid Kalevipoja hobust murdmas" (91x130), "Kalevipoja kättemaks huntidele" (100x165) ja "Sõit Sädemete saarele" (90x130). Kunstnikuna tegi ta dekoratiivtöid Sanitaarharidusmajale, Tartu Maaparandusmajale, 1960/61 maalis Tartu Autoremonditehase klubi jaoks 3 suurt õlimaali ja tegi Eesti Mullastiku muuseumile 14 õlimaali mullastiku valdkondade kohta.
 
1958. aastal abiellus Raivo Vare Liilia Uiboga (s. 1920), kes töötas Kambja sovhoosis peazootehnikuna (lõpetas Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna 1948. a.). 1959. aastal sündis Varede perekonda tütar Ülle (perekonnanimi peale abiellumist Algma), kellele isa õpetas maalimist.
Lisaks maalimisele tegeles Raivo Vare fotograafiaga. Kaks tema loodusfotot ("Taevaskoda talvel" ja "Haavamets Järvselja õppe- ja katsemetskonnas Räpina rajoonis") ilmusid albumis "Eesti kaunis loodus".
 
2010. aastal korraldas Ülle Algma oma isa 100. sünniaastapäevale pühendatud õlimaalinäituse [http://www.luts.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=358&Itemid=159 Tartu Linnaraamatukogu Tammelinna harukoguharukogus] (Suur kaar 56). Välja oli pandud 34 õlimaali.
 
==Viited==
48

muudatust