|
Raudtee oli kasutusel [[1. detsember|1. detsembrist]] 1931 kuni [[26. mai]]ni [[1968]].<ref name="hansaco"/>
Uue raudtee [[krediit|krediidi]] arvelt valmistati [[Franz Krulli masinatehas]]es 10 [[auruvedur]]it. 283 vagunit[[vagun]]it (neist 258 olid kaubavagunid) valmistasid aga [[Riigi Raudteede peatehas]] Tallinnas, [[Mõisaküla raudteetehas]] ja [[Valga]] töökojad.<ref name="ER140">[[Küllo Arjakas]]. "Eesti raudtee 140", Tallinn: [[Tallinna raamatutrükikoda]], 2010. ISBN 978-9949-21-397-9. </ref>
Uute vedurite[[vedur]]ite tellimisega sai tõuke Eesti veduriehitus, kokku valmistati 1931–1940. aastatel 16 auruvedurit. Kuna auruvedurite kiirused polnud [[buss]]idega võrreldes kuigi kiiredsuured ning mõned peatused võisid kesta kuni 20 minutit, siis võeti Rapla-Virtsu raudteel reisirongiliikluse konkurentsivõime parandamiseks 1938. aastal kasutusele [[Tallinna Sadamatehas]]es valmistatud [[diiselelektriajam]]iga [[mootorvagun]]id, milles oli 40 kohta reisijatele[[reisija]]tele. Mootorvagunile võis järele haakida ka ühe reisivaguni[[reisivagun]]i, milles oli 44 istekohta. Mootorvagunid olid kahe vaguni ja auruveduriga reisirongist oluliselt kiiremad ja ligi kaks korda [[ökonoomsus|ökonoomsemad]]. Reisirongi kulud ühe kilomeetri läbimiseks olid 1930. aastatel 65–77 senti, diiselmootorvagunil vaid 31 senti. Mootorvagun sõitis Tallinna-Sadama jaamast Märjamaale[[Märjamaa]]le keskmiselt üks tund ja 50 minutit, mis oli ligi 50 minutit lühem aeg kui reisirongil.<ref name="postimees1"/>
Raudtee üldine aastane veoste[[veos]]te maht oli 1961. aasta andmete järgi 70 000 tonni. Sellest kogusest moodustas pealelaadimine 15 000 tonni (peamiselt ehitusmaterjalid, põllumajandussaadused jm). Mahalaaditavate kaupade kogumass oli 55 000 tonni, mille hulgast moodustasid [[nafta]]saadused 10 000 t, ehitusmaterjalid 15 000 t, [[väetis]]ed 4500 t, [[teravili]] 3000 t jm.<ref name="1931-1968"/> Kaubavedu käis peamiselt järgnevalt. [[Kopli kaubajaam]]as laaditi kaup laiarööpmelistest vagunitest veoautode peale, millega see veeti [[Tallinn-Väikse raudteejaam|Tallinn-Väikse jaama]], kus toimus laadimine Virtsu suunduva kaubarongi peale. Sarnaselt toimus laadimine Pärnus või suuremates tehases. Kõik laadimistööd toimusid enamasti käsitsi.<ref name="saartehääl"/>
1935–1936 müüdi raudteeliini piletikassadest aastas keskmiselt 42 000 sõidupiletit. "Virtsu ekspress" sõitis Virtsust Tallinna natuke üle kolme tunni ning oli põhiliseks transpordivahendiks saarlastele, kes hakkasid [[Rohuküla sadam]]a asemel [[Virtsu sadam]]at kasutama. Varasemalt sõideti laevaliinil [[Roomassaare sadam|Roomassaare]]-Rohuküla või [[Kuivastu sadam|Kuivastu]]-Rohuküla. 1939. aasta suvel oli Tallinn-Virtsu kiirrongi keskmine kiirus 51,5 km/h.<ref name="ER140"/>
Raudteel liikusid reisirongidest nii [[Tallinna–Virtsu raudteeliin|Tallinna–Virtsu]] kiirrongid kui ka tavarongid.
Virtsus töötas muuhulgas reparatsiooni[[vedurreparatsioonivedur]] Kc4-100, mis tänapäeval seisab [[Tallinna Transpordikool]]i ees.<ref name="hansaco2"/>
===Peatused===
| 