Üliõpilasselts Liivika: erinevus redaktsioonide vahel

 

 

Robert Tasso, kes oli 1934. aastal ÜS Liivika esimees, ühtlasi pikka aega Eesti Üliõpilaskonna Edustuse esimees ning Soome, Eesti, Läti ja Leedu (SELL) Üliõpilasliidu president, on hästi kokku võtnud tollase üliõpilaskonna demokraatliku organiseerumise põhiolemuse: “Nüüdisajal pole organisatsioonide ülesandeks viljelda üksnes lõbusat üliõpilaselu, vaid esikoha tegevuses pälvivad liikmeskonna kasvatusküsimused. Tuleb pöörata tähelepanu liikmeskonna individuaalsele väljaarendamisele tugevaks ning teovõimeliseks isiksuseks, kuid samaaegselt peab organisatsioon suutma täita temale langevaid ülesandeid ühiskondliku kasvatuse tegurina. Noored, kellele on antud kasutada suur aare akadeemilise hariduse näol, ei võlgne tänu mitte ainult enda lähedasile, vaid samavõrd kogu eesti rahvale. Saadud hüved kohustavad ja akadeemiline kodanik on see, kes suudab teadlikuna ja vastutavana, tarbekorral ka juhtivalt osaleda meie ühiskondliku ja riikliku elu korraldusküsimuste lahendamisel.“

ÜS Liivika liikmeskonna täiendamisel oli aluseks võetud põhimõte, et kutsutud on paljud, ent vastu võetakse vähesed. Arvukuse asemel oli eesmärgiks vaimne suurus.