Raivo Vare (kunstnik): erinevus redaktsioonide vahel

Vabakutselise kunstnikuna maalis Raivo Vare loodust ja lilli väga mitmes Eestimaa paigas - Kuremaal, Luual, Jõgeva Sordiaretusjaamas, Adaveres, Vändras, Kambjas, Läänemaal, Lahemaal, Saaremaal, Kihnus, Pühajärvel jm. Tuntud on tema kaks suuremat metsamaali - "Järvselja kuusik" (100x150) ja "Luua park" (61x88). Neli suuremõõtmelist maali on valminud Kalevipoja- teemadel, näiteks "Kalevipoeg kündmas" (90x130), "Hundid Kalevipoja hobust murdmas" 91x130), "Kalevipoja kättemaks huntidele" (100x165) ja "Sõit Sädemete saarele" (90x130). Kunstnikuna tegi ta dekoratiivtöid Sanitaarharidusmajale, Tartu Maaparandusmajale, 1960/61 maalis Tartu Autoremonditehase klubi jaoks 3 suurt õlimaali ja tegi lepingu alusel Eesti Mullastiku muuseumile 14 õlimaali mullastiku valdkondade järgikohta.

1958. aastal abiellus Raivo Vare Liilia Uiboga (s. 1920), kes töötas Kambja sovhoosis peazootehnikuna (lõpetas Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna 1948. a.). 1959. aastal sündis Varede perekonda tütar Ülle (perekonnanimi peale abiellumist Algma).

Eesti Põllumajanduse Instituudi 150. aastapäeva pidustustel [[Vana-Kuuste]]s 1984. aasta novembris korraldas Ülle Vare oma isa esimese mälestusnäituse. [[Kuuste Põhikool|Kuuste 8-klassilise kooli]] ruumides oli välja pandud 30 Raivo Vare õlimaali.

Lisaks maalimisele tegeles Raivo Vare fotograafiaga. Kaks tema loodusfotot ("Taevaskoda talvel" ja "Haavamets Järvselja õppe- ja katsemetskonnas Räpina rajoonis") on ilmunudilmusid albumis "Eesti kaunis loodus".