Aadel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim |
|||
1. rida:
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
'''Aadel''' ehk '''aadlikud'''
Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: [[kõrgaadel]] ja [[alamaadel]].
* Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: [[hertsog]]id, [[parun]]id ja [[krahv]]id, kelle omanduses või valduses olid suurmaavaldused - [[hertsogkond|hertsogkonnad]] jne.
* Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid, kelle valduses oli nende endi ja sõjasulaste ülalpidamiseks vajalikud
[[Inglismaa]]l nimetati
Alates hiliskeskajast hakkasid isikuseoseriikliku valitsemiskorra asemele tekkima territoriaalsele printsiibile rajanevad [[seisuslik territoriaalriik|seisuslikud territoriaalriigid]], mis erines kindlapiirilise territooriumi, rahva, kes elab sellel territooriumil, ja riigivõimu olemasoluga, mis pretendeeris kogu sellel territooriumil toimuva reguleerimisele, kuid siiski jagunes riigivõim valitseja ja [[territoriaalseisus]]te vahel.
==Eestimaa aadel ==
Suur osa Eesti- ja Liivimaa aadlikest sai aadliseisuse 16.–17. sajandil [[Poola]] ja [[Rootsi]] kuningatelt.
{{vaata|Baltisaksa aadel}}
{{vaata|Eestimaa rüütelkond}}
|