Aadel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim
1. rida:
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
 
'''Aadel''' ehk '''aadlikud''' olion Euroopakõrgem keskaegses[[seisus]], ühiskonnasmis {{kas|pärilik}}on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest. [[seisusEuroopa]], mis[[varakeskaeg]]ses oliühiskonnas algusesai saanudaadliseisus alguse valitseja ja vasalli[[vasall]]i vahelisestvahelistest maaomandit ja sõjalisi või muid teeneid reguleerivatest suhetest, samas on sellelaadseid seisusi olnud paljudes ühiskondades ka varem ja väljaspool Euroopat. Nüüdseks ei ole aadlitiitlil enamikus [[vabariik]]ides juriidilist tähendust ning seisuse tähtsus on kahanenud ka [[Konstitutsiooniline monarhia|konstitutsioonilistes monarhiates]], nt [[Suurbritannia]]s.
 
[[Aadliseisus]]eAadliseisuse moodustumise aluseks oli [[isikuseoseriik|isikuseoseriiklikus]] ühiskonnamudelis kehtinud [[senjöör]]i ja vasalli vahelised maaomandi ja sõjaliste või muudest teenete vahelistest suhtest tekkinud sõltuvusvahekord. Selle prototüübi järgi nimetatakse aadliks ka selle ühiskonnagrupi hilisemat vormi ja teiste maade ning varasemaid analoogseid ühiskonnakihte. Aadliseisus sai alguse [[feodalism|feodaalajal]], senjöörsenjööri poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest senjöörile osutatavatestosutatud sõjalistest või muudest teenetest. Vassalidel oli kohus: kaitsta oma sejöörisenjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistrel ja kohtupidamisel jne. Senjöör ei võinud seada alluvusvahekorda rüütlit, kes oli vasallisuhtes senjööri vasalliga, millest ontuleneb ka väljendpõhimõte: "[[Minu vasalli vasall ei ole minu vasall]]". SellinedSellised mitmeastmelised vasallisuhted olivalitsesid hierarhias kuningast kuni vasallideta üksikrüütliteni. Aadliseisuses olevad isikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed.
 
Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: [[kõrgaadel]] ja [[alamaadel]].
* Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: [[hertsog]]id, [[parun]]id ja [[krahv]]id, kelle omanduses või valduses olid suurmaavaldused - [[hertsogkond|hertsogkonnad]] jne.
* Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid, kelle valduses oli nende endi ja sõjasulaste ülalpidamiseks vajalikud võiksedväiksemad maavaldused.
 
[[Inglismaa]]l nimetati kõrgaadleidkõrgaadlikke ''[[lord]]ideks ja alamaadlikke [[džentelmen]]ideks (''gentleman'' jaehk alamaadleid"härrasmees", üldnimena ''[[gentry]]deks'', [[Hispaania]]s ''[[grand (seisus)|grand]]id''ideks ja ''[[hidalgo]]d''deks, [[Saksamaa]]l ''härradeks ([[Herr]]id'') ja [[Rüütel|rüütliteks]] (''[[Ritter]]id)'', [[Prantsusmaa]]l [[parun]]iteks (''baronidbaron'') ja [[ševaljee]]deks (''[[chevolierchevalier]]id'', "rüütel" või "ratsanik").
 
Alates hiliskeskajast hakkasid isikuseoseriikliku valitsemiskorra asemele tekkima territoriaalsele printsiibile rajanevad [[seisuslik territoriaalriik|seisuslikud territoriaalriigid]], mis erines kindlapiirilise territooriumi, rahva, kes elab sellel territooriumil, ja riigivõimu olemasoluga, mis pretendeeris kogu sellel territooriumil toimuva reguleerimisele, kuid siiski jagunes riigivõim valitseja ja [[territoriaalseisus]]te vahel.
 
==Eestimaa aadel ==
Suur osa Eesti- ja Liivimaa aadlikest sai aadliseisuse 16.–17. sajandil [[Poola]] ja [[Rootsi]] kuningatelt.
{{vaata|Baltisaksa aadel}}
{{vaata|Eestimaa rüütelkond}}