Üliõpilasselts Liivika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
80. rida:
 
===ÜS Liivika tänasel päeval===
Esimesse, kolmeliikmelisse eestseisusesse kuulusid: Juhani Seilenthal (esimees), Toomas Mälberg (laekur), Raivo Valk (kirjatoimetaja). Kooskäimisteks oli Tartu liiviklastel kasutada korter Kastani, hiljem Kroonuaia tänaval ja lõpuks auvilistlase Robert Tasso sugulaste majas Ilmatari tänaval. EsimeseksEsimene suuremakssuurem ühisürituseksühisüritus oli 21. aprillil 1992 korraldatud aastapäevapidu, kus kohtusid omavahel esimest korda kõik seltsi ja vilistlaskogu liikmed abikaasadegaabikaasaga. Seltsi liikmete arv ulatus tollal kolmeteistkümneni.
1992. aastal tegi Liivika auvilistlane professor Elmar Järvesoo teatavaks kavatsuse realiseeridateoks teha nõukogude okupatsiooni saabumisel katkenud Liivika Kodu projekt ning kinkida seltsile Tartus oma maja. Tartu vilistlaskogu juhatuse otsusega koostati otseselt ehitusküsimustega tegelemiseks Liivika Kodu toimkond maja ehitamiseks või ostmiseks. Kahjuks läks Tartu Kommertspank, mis oli valitud kodu muretsemiseks vajaliku raha ülekandmiseks, peagi pankrotti. Hulk oma kodu muretsemiseks tehtud ettevalmistustöid osutus asjatuks. Samal ajal koopteeriti Tartus vilistlaskokku akadeemilises elus silma paistnud inimesi: füüsik Kristjan Haller, põllumajandusteadlane Ülo Oll, arstiteadlane Peeter Padrik.
 
Seltsi liikmemaksuksliikmemaks oli taasasutamisjärgsel ajal 35 krooni semestris. Ruumide korrashoiuks seati liikmete jaoks sisse kütte- ja koristusgraafik. Seltsi ruumides toimunud aktiivne tegevus koosnes mitmesuguste lauamängude mängimisest ningja ettekannete kuulamisest. 1994. aasta suvepäevadel aset leidnud mõttetalgutel arutleti ühiselt koos vilistlastega Liivika üldpõhimõtetega seonduvate teemade üle, nagu värvide kasutuselevõtt, segaseltsiks ümberformeerumineümberformeerimine ja ruumides alkoholi tarvitamise lubamine. Siiski leiti, et tuleks jätkata seniste põhimõtetega. Uued ruumid kesklinnas Gildi 3-8 tõid nii rõõmu kui ka muret selles osas, kuidas kohendada rõske paksude kiviseinte ning päevinäinud olemisega korter hubaseks koduks. Siiski tähistab Gildi tänava korteri periood kõrgaega kaasvõitlejate sporditegevuses, mil korvpall konkureeris tõsiselt teiste seltsi tubaste tegemistega.
1992. aastal tegi Liivika auvilistlane professor Elmar Järvesoo teatavaks kavatsuse realiseerida nõukogude okupatsiooni saabumisel katkenud Liivika Kodu projekt ning kinkida seltsile Tartus oma maja. Tartu vilistlaskogu juhatuse otsusega koostati otseselt ehitusküsimustega tegelemiseks Liivika Kodu toimkond maja ehitamiseks või ostmiseks. Kahjuks läks Tartu Kommertspank, mis oli valitud kodu muretsemiseks vajaliku raha ülekandmiseks, peagi pankrotti. Hulk oma kodu muretsemiseks tehtud ettevalmistustöid osutus asjatuks. Samal ajal koopteeriti Tartus vilistlaskokku akadeemilises elus silma paistnud inimesi: füüsik Kristjan Haller, põllumajandusteadlane Ülo Oll, arstiteadlane Peeter Padrik.
Kahjuks suri Tartusse elama siirduda kavatsenud Elmar Järvesoo 1994. a. Järgmisel aastal teatas tema abikaasa Aino, et on otsustanud teha teoks Elmari kavatsuse kinkida Liivikale Tartusse maja. Tartu ühenduse vilistlaste algatusel leiti sobiv maja K. E. von Baeri tänaval. Kevadel 1996 algasid juurde- ja ümberehitustööd, mis toimusid samuti liiviklaste agara abiga. Hilissügisel võis Aino Järvesoo kolida maja ülakorruse ruumidesse. Maja sisustamiseks moodustati ÜS Liivika Tartu Kodu fond. Põhja-Ameerika koondis korraldas toetuse kogumise. Ruume hakkasid kaunistama Aino Järvesoo suuremõõtmelised maalid. Oma maja saamine avaldub ka seltsi liikmeskonna vaikses juurdekasvus. Osutus võimalikuks oma ruumides suuremate ürituste (näiteks aastapäev) korraldamine. Ruumide saamisega tekkis uusi võimalusi vilistlaselu arendamiseks. Tartu vilistlaskogu töö korraldamiseks ja jooksvaks asjaajamiseks peeti uues kodus korrapäraselt koosolekuid. Sellest saadik, kui Liivikal on Tartus oma maja, on selles korrapäraselt igal kevadel koos Tallinna vilistlaskoguga ühiselt tähistatud Liivika aastapäeva. 2000. aasta Tartu vilistlaskogu üldkoosolekul andis Rober Tasso selle juhtimise üle Jüri Hallerile. Alates 2004-20062004–2006 juhtis Tartu vilistlaskogu Ülo Lehemets, alates 2006. a. Luigi Päri. Vilistlaskogu on pidanud juubelite ja tähtpäevade puhul meeles kõiki kaasvilistlasi, sh ka välismaal elavaid, kellega on loodud kontakt.
 
Kuigi 2002. a mais võeti vastu täiendatud põhikiri, juhindub Liivika selts oma tegevuses enamjaolt juba varem väljakujunenud põhimõtetest. Liivika ruumid on jäänud alkoholivabaks. Varasemate karskusideede jätkajana propageeritakse oma tegevusega tervislikke eluviise. Regulaarselt on toimunud nii avalikud kui vaidka ainult oma liikmetele mõeldud ettekandeõhtud.
Seltsi liikmemaksuks oli taasasutamisjärgsel ajal 35 krooni semestris. Ruumide korrashoiuks seati liikmete jaoks sisse kütte- ja koristusgraafik. Seltsi ruumides toimunud aktiivne tegevus koosnes mitmesuguste lauamängude mängimisest ning ettekannete kuulamisest. 1994. aasta suvepäevadel aset leidnud mõttetalgutel arutleti ühiselt koos vilistlastega Liivika üldpõhimõtetega seonduvate teemade üle nagu värvide kasutuselevõtt, segaseltsiks ümberformeerumine ja ruumides alkoholi tarvitamise lubamine. Siiski leiti, et tuleks jätkata seniste põhimõtetega. Uued ruumid kesklinnas Gildi 3-8 tõid nii rõõmu kui ka muret selles osas, kuidas kohendada rõske paksude kiviseinte ning päevinäinud olemisega korter hubaseks koduks. Siiski tähistab Gildi tänava korteri periood kõrgaega kaasvõitlejate sporditegevuses, mil korvpall konkureeris tõsiselt teiste seltsi tubaste tegemistega.
Noorliikmeks saamise avalduse kinnitamiseks on vaja kahte kirjalikku soovitust. Noorliiget käsitatakse Liivikas liikmekandidaadina. Kaasvõitlejaks ehk täieõiguslikuks liikmeks saamiseks tuleb noorliikmel teha ettekanne ja külastada koos kaasvõitleja(te)ga vähemalt kahte üliõpilasorganisatsiooni: ühte seltsi ja ühte korporatsiooni. Võrreldes korporatsioonidega on Liivika sisekord egalitaarne: kuigi noorliikmetel ei ole koosolekutel hääleõigust, on neil sõnaõigus kõigis muudes küsimustes. Õigus Liivika sõrmust kanda on ainult kaasvõitlejatel ja vilistlastel. See on ka ainsaksainus eristavakseristav välismärgiksvälismärk. Et Liivika lipp läks tormistestormises ajalookeeristesajalookeerises kaduma, on alates seltsi 90. aastapäevast kasutusel praost Joel Luhametsa sisseõnnistatud uus lipp.
 
ÜS Liivika kuulub alates 1997. aastast aktiivselt ka [[Üliõpilasseltside Liit]]uLiitu, kuhu kuuluvad lisaks [[ÜS Raimla]], [[EÜS Põhjala]] ja [[Eesti Naisüliõpilaste Selts]]. Ühiseid suve- ja talvepäevi ning spordiüritusi on peetud koos erinevate naiskorporatsioonidega.
Kahjuks suri Tartusse elama siirduda kavatsenud Elmar Järvesoo 1994. a. Järgmisel aastal teatas tema abikaasa Aino, et on otsustanud teoks teha Elmari kavatsuse ja kingib Liivikale Tartusse maja. Tartu ühenduse vilistlaste initsiatiivil leiti sobiv maja K. E. von Baeri tänaval. Kevadel 1996 algasid juurde- ja ümberehitustööd, mis toimusid samuti liiviklaste agara abiga. Hilissügisel võis Aino Järvesoo kolida maja ülakorruse ruumidesse. Maja sisustamiseks moodustati ÜS Liivika Tartu Kodu fond. Põhja-Ameerika koondis korraldas toetuse kogumise. Ruume hakkasid kaunistama Aino Järvesoo suuremõõtmelised maalid.
Alates 2003. aasta märtsist saavad Liivika vilistlased, kaasvõitlejad ja noorliikmed kandideerida igal aastapäeval teatavaksvälja tehtavalekuulutatavale Jaanus ja Erna Ülavere nimelisele stipendiumile, mille eesmärgikseesmärk on toetada Üliõpilasselts Liivika liikmeteliikmeid ja vilistlastevilistlasi, toetaminetunnustada ja tunnustamineneid nende akadeemilistes pürgimustes, ning edendada Üliõpilasselts Liivika tegevuse edendamisel ning eestija ühiskondlikusühiskondlikku tegevusestegevust.
Oma maja saamine avaldub ka seltsi liikmeskonna vaikses juurdekasvus. Osutus võimalikuks oma ruumides suuremate ürituste (näiteks aastapäev) korraldamine. Ruumide saamisega tekkis uusi võimalusi vilistlaselu arendamiseks. Tartu vilistlaskogu töö korraldamiseks ja jooksvaks asjaajamiseks peeti uues kodus korrapäraselt koosolekuid. Sellest saadik, kui Liivikal on Tartus oma maja, on selles korrapäraselt igal kevadel koos Tallinna vilistlaskoguga ühiselt tähistatud Liivika aastapäeva. 2000. aasta Tartu vilistlaskogu üldkoosolekul andis Rober Tasso selle juhtimise üle Jüri Hallerile. Alates 2004-2006 juhtis Tartu vilistlaskogu Ülo Lehemets, alates 2006 a. Luigi Päri. Vilistlaskogu on pidanud juubelite ja tähtpäevade puhul meeles kõiki kaasvilistlasi, sh ka välismaal elavaid, kellega on loodud kontakt.
 
Kuigi 2002. a mais võeti vastu täiendatud põhikiri, juhindub Liivika selts oma tegevuses enamjaolt juba varem väljakujunenud põhimõtetest. Liivika ruumid on jäänud alkoholivabaks. Varasemate karskusideede jätkajana propageeritakse oma tegevusega tervislikke eluviise. Regulaarselt on toimunud nii avalikud kui vaid oma liikmetele mõeldud ettekandeõhtud.
 
Noorliikmeks saamise avalduse kinnitamiseks on vaja kahte kirjalikku soovitust. Noorliiget käsitatakse Liivikas liikmekandidaadina. Kaasvõitlejaks ehk täieõiguslikuks liikmeks saamiseks tuleb noorliikmel teha ettekanne ja külastada koos kaasvõitleja(te)ga vähemalt kahte üliõpilasorganisatsiooni: ühte seltsi ja ühte korporatsiooni. Võrreldes korporatsioonidega on Liivika sisekord egalitaarne: kuigi noorliikmetel ei ole koosolekutel hääleõigust, on neil sõnaõigus kõigis muudes küsimustes. Õigus Liivika sõrmust kanda on ainult kaasvõitlejatel ja vilistlastel. See on ka ainsaks eristavaks välismärgiks. Et Liivika lipp läks tormistes ajalookeeristes kaduma, on alates seltsi 90. aastapäevast kasutusel praost Joel Luhametsa sisseõnnistatud uus lipp.
 
ÜS Liivika kuulub alates 1997. aastast aktiivselt ka [[Üliõpilasseltside Liit]]u, kuhu kuuluvad lisaks [[ÜS Raimla]], [[EÜS Põhjala]] ja [[Eesti Naisüliõpilaste Selts]]. Ühiseid suve- ja talvepäevi ning spordiüritusi on peetud koos erinevate naiskorporatsioonidega.
 
Alates 2003 aasta märtsist saavad Liivika vilistlased, kaasvõitlejad ja noorliikmed kandideerida igal aastapäeval teatavaks tehtavale Jaanus ja Erna Ülavere nimelisele stipendiumile, mille eesmärgiks on Üliõpilasselts Liivika liikmete ja vilistlaste toetamine ja tunnustamine nende akadeemilistes pürgimustes, Üliõpilasselts Liivika tegevuse edendamisel ning eesti ühiskondlikus tegevuses.
 
Volbriööl on Liivika traditsiooniliselt etendanud varjuteatrit – ilusa ilma korral aias, vihmaga aga siseruumides. 1. mai hommikuti on Liivika pakkunud kõigile volbriööst väsinud akadeemiliste organisatsioonide liikmetele putru. Varjuteatrist ja pudruhommikust on saanud Liivika eripära kirjeldavad märgid Tartu akadeemilises ruumis.
2009. aastal tähistas ÜS Liivika Tartus oma sajandat aastapäeva.
 
2009 aastal tähistas ÜS Liivika Tartus oma sajandat aastapäeva.
 
==Tuntumad liikmed==