|
===ÜS Liivika paguluses===
Esimesed sovjettidesovetiaja arreteerimislained hõrendasid liiviklaste ridu tunduvalt. Sakslaste saabudes algas Tartus uus tegevusperioodtegevusaeg. Mida punavõim olid keelustanud, seda reeglinaüldjuhul ei lubanud ka sakslased. Nii ei saanud ka üliõpilasorganisatsioonid jätkata Tartus tööd ametlikus vormis. Kui selgus, et sakslastel pole väljavaateid sovjettideNSVLi edasitungi peatamiseks, siirdus koos teistega palju liiviklasi Soome ja Rootsi. Suurem rühm pidi tahes-tahtmata siirdumapõgenema Saksamaale. Suure liiviklaste hulga siirdumine vabasse läänemaailma pani aga aluse uuele organisatsioonivormile – Liivika koondistele välismaal. Liivika väliskoondisedNeed loodi Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Austraalias.
Karel Vahtras on periodiseerinud Liivika tegevust paguluses: 1945–1950 on paguluse rasked esimesed aastad. Kohanemine võõrsil, töökoha leidmine, nooremail edasiõppimine. Sellesse aega jäävad ka uued ümberasumised ning lõpliku asukohamaa ja tööala leidmine. Luuakse esimesed kontaktid laialipaisatud liiviklaste vahel. 1951–1955 kohanemine uuel asukohamaal. Ühistegevus on veel tagaplaanil. Ka Liivika tegevus on kõikjal madalseisus. 1956–1960 saab suur rutt isikliku elu korraldamisel mööda. Kõik on leidnud töökoha ning hakatakse ka pesapunumisega lõpule jõudma. Hakkab aega üle jääma ühistegevuseks ja teiste harrastuste jaoks. See on aktiivne hoovõtmisaeg tõsisemaks tegevuseks. 1961–1965 kujunevad välja Liivika pagulaskoondised. Neis algab korrapärane tegevus. Eriti agar on USA koondis, kes hakkab saatma ülejäänuile Liivika olevikku tutvustavaid bülletääne. Eriti torkab korraldustööl silma Elmar Järvesoo. 1966–1970 võtavad Liivika koondised ühendust teiste organisatsioonidega. Toimub ühisüritusi. Liivika koondis Rootsis saab ühisruumid EÜS Põhjalaga. 23. septembril 1968 ilmub Otto Treieri toimetamisel Liivika Uudiste esimene number. 1971–1975 hakatakse koondistesse võtma liiviklaste järgmist põlvkonda. Nii suudetakse koondiste liikmete arv esialgu stabiliseerida. Toimuvad Eesti päevad Torontos. Väljaanne Liivika Uudised kujuneb eestlaste vabaduspüüete kajastajaks ja innustajaks. Järgmistel aastakümnetel hakkab liiviklaste arv paguluses vähenema, sest aeg on teinud oma töö. Ent lähedal on ka aeg, kus pagulastele avaneb tee kodumaale. Paljud pagulasliiviklased kasutavad võimalust osaleda koduliiviklaste kokkutulekuil.
Karel Vahtras on periodiseerinud Liivika tegevust paguluses:
1945–1950 on paguluse rasked esimesed aastad. Kohanemine võõrsil, töökoha leidmine, nooremail edasiõppimine. Sellesse aega jäävad ka uued ümberasumised ja lõpliku asukohamaa ning tööala leidmine. Luuakse esimesed kontaktid laialipaisatud liiviklaste vahel.
1951–1955 kohanemine uuel asukohamaal. Ühistegevus on veel tagaplaanil. Ka Liivika tegevus on kõikjal madalseisus.
1956–1960 saab suur rutt isikliku elu korraldamisel mööda. Kõik on leidnud töökoha ja hakatakse ka pesapunumisega lõpule jõudma. Hakkab aega üle jääma ühistegevuseks ja teiste harrastuste jaoks. See on aktiivne hoovõtmisaeg tõsisemaks tegevuseks.
1961–1965 kujunevad välja Liivika pagulaskoondised. Koondistes algab korrapärane tegevus. Eriti agar on USA koondis, kes hakkab saatma ülejäänuile Liivika olevikku tutvustavaid bülletääne. Eriti torkab organiseerimistööl silma Elmar Järvesoo.
1966–1970 Liivika koondised kontakteeruvad teiste organisatsioonidega. Toimub ühisüritusi. Liivika koondis Rootsis saab ühisruumid EÜS Põhjalaga. 23. septembril 1968 ilmub Otto Treieri toimetamisel „Liivika Uudiste“ esimene number.
1971–1975 hakatakse koondistesse võtma liiviklaste järgmist põlvkonda. Nii suudetakse koondiste liikmeskonna arvukus esialgu stabiliseerida. Toimuvad Eesti päevad Torontos. Väljaanne „Liivika Uudised“ kujuneb eestlaste vabaduspüüete kajastajaks ja innustajaks.
Järgmistel aastakümnetel hakkab liiviklaste arv paguluses vähenema, sest aeg on teinud oma töö. Ent lähedal on ka aeg, kus tee kodumaale pagulaste jaoks avaneb. Paljud pagulasliiviklased kasutavad võimalust osaleda koduliiviklaste kokkutulekuil.
===ÜS Liivika taastamine Eestis===
| 