Liivika tekkeajendeid on võimalik valida mitmetemitme sündmustesündmuse seast. Nende seas on üheksüks olulisemaksolulisemaid 3. veebruaril 1909 Riias toimepandudtoime pandud atentaat sõjaringkonnakohtu kõrgemale liikmele kindral Košelevile. Tsaarivõim kahtlustas mässumeelsuses Riia PolütehnilisesPolütehnilise InstituudisInstituudi (RPI) õppivaid üliõpilasi, kelle seast vahistati ka neli [[korporatsioon Vironia]] liiget. Ootamata eeluurimise tulemusi, heitis juhatus arreteeritud kaasvõitlejad korporatsioonist välja. Protestiks konvendi sellise kiirustava sammu vastu astus kümmekond korporanti Vironiast välja. Vironiast väljaastunud võtsid ühendust Riias tegutsenud teise eesti soost tudengeid ühendanud organisatsiooni, üliõpilasseltsi Laene (1905) aktivistidega. Läbirääkimiste tulemuseks oli uue organisatsiooni – Riia Eesti Üliõpilaste Seltsi (REÜS) sünd. Kandva jõu uues seltsis moodustasid Riias tegutsenud eesti üliõpilasorganisatsioonide noored liikmed, kes otsisid paremaid võimalusi enesetäiendamiseks ja ettevalmistuseks rahvuslik-ühiskondlikus töös. Ühelt poolt eristati end Vironia korporantlikust mõttelaadist. Ent ka Laene tegevus ja ideoloogia oli jõudnud juba kiirelt muutuvates oludes ajale jalgu jääda. Seega võib öelda, et REÜSi asutamisel sündis uus organisatsioon. REÜSi esimesed aastad kulusid siseelu kujundamisele. Koosolekuid peeti korrapäraselt, seltsi liikme Kase juhatusel tegutses meeskoor, peeti kõnekoosolekuid ja diskussioone. Tehti koostööd teiste eesti kultuuri edendavate organisatsioonidega: Riia Eesti Hariduse Selts ja Abiandmise Selts said oma laulukoori ja näitetrupi jaoks tasuta REÜSi ruume kasutada. Riia Eesti Üliõpilaste Karskuse Seltsis etendasid juhtosa REÜS liikmed. Elavalt toetati rahvusüritusi: in corpore astuti rahvusteatri hoone ehitamiseks asutatud Estonia osaühisuse liikmeks.
Vironiast väljaastunud kontakteerusid Riias tegutsenud teise eesti soost tudengeid ühendanud organisatsiooni, üliõpilasseltsi Laene (1905) aktivistidega. Läbirääkimiste tulemuseks oli uue organisatsiooni – [[Riia Eesti Üliõpilaste Selts]]i (REÜS) sünd.
Kandva jõu uues seltsis moodustasid Riias tegutsenud eesti üliõpilasorganisatsioonide noored liikmed, kes otsisid paremaid võimalusi enesetäiendamiseks ja ettevalmistuseks rahvuslik-ühiskondlikus töös. Ühelt poolt eristati end Vironia korporantlikust mõttelaadist. Ent ka Laene tegevus ja ideoloogia oli jõudnud juba kiirelt muutuvates oludes ajale jalgu jääda. Seega võib öelda, et REÜSi asutamisel oli tegemist uue organisatsiooni sünniga.
REÜSi esimesed aastad kulusid siseelu kujundamisele. Koosolekuid peeti korrapäraselt, seltsi liikme Kase juhatusel tegutses meeskoor, peeti kõnekoosolekuid ja diskussioone. Tehti koostööd teiste eesti kultuuri edendavate organisatsioonidega: Riia Eesti Hariduse Selts ja Abiandmise Selts said oma laulukoori ja näitetrupi jaoks tasuta REÜSi ruume kasutada. Riia Eesti Üliõpilaste Karskuse Seltsis etendasid juhtivat osa REÜS liikmed. Elavalt toetati rahvuslikke üritusi: ''in corpore'' astuti rahvusteatri hoone ehitamiseks asutatud Estonia osaühisuse liikmeks.
