Rudolf Allabert: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
täiendusi nekroloogi põhjal
1. rida:
'''Rudolf Allabert''' ([[3. september]] [[1939]] [[Gattšina]] – [[10. märts]] [[2011]]) oli eesti lavastaja, teatrinäitleja ja pedagoog.
 
Aastatel [[1961]]–[[1965]] õppis [[LavakateederLavakunstikateeder|TRKTallinna Riikliku Konservatooriumi Lavakateedris]], mille lõpetas II lennus;. Tema juhendajad juhendajaolid [[Voldemar Panso]] ja [[Vello Rummo]].
 
Aastast [[1965]] mängis Allabert [[NoosooteaterNoorsooteater|Eesti Riiklikus Noorsooteatris]], millest hiljem sai Tallinna Linnateater. Ta oli üks Noorsooteatri asutajaid ja [[1986]]–[[1992|92]] selle kunstiline juht.
 
Allaberdi tuntumad lavastused olid [[Astrid Lindgren]]i "Karlsson tembutab jälle" (1972), [[Mark Twain]]i "Tom Sawyeri seiklused" (1974), [[Yves Jamiaque]]'i "Härra Amilcar" (1983), [[James Goldman]]i "Lõvi talvel" (1985) ja [[David Pownall]]i "Meistriklass" (1988). Mälestusväärseteks on peetud tema rolle [[Kalju Komissarov]]i lavastustes "Protsess" (1975), "Veri mullal" (1976) ja "Prokurör" (1978) ning [[Mati Unt|Mati Undi]] lavastuses "Ma armastasin sakslast" (1980). Allabert mängis ka rohkem kui 30 filmis.<ref name="lahkunud">Urmas Jaagant [http://www.epl.ee/artikkel/594113 "Lahkunud on näitleja ja lavastaja Rudolf Allabert"], EPL 10. märts 2011.</ref>
Ta õpetas [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is näitejuhtimist.
 
Ta õpetas [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]isi kultuuriteaduskonna režiikateedris näitejuhtimist.
 
[[1980]] anti Allaberdile [[ENSV teeneline kunstnik|ENSV teenelise kunstniku]] aunimetus.
 
== Teatrirolle ==
31. rida ⟶ 35. rida:
* "[[Surmatants]]" (Lübecki raehärra; 1991)
* "[[Wikmani poisid]]" (Mr. Tooder; 1995)
 
==Viited==
{{viited}}
 
== Välislingid ==