Süsivesinikud: erinevus redaktsioonide vahel

| [[Deküün]]

| C₁₀H₁₈

Süsivesinike molekuli struktuur Süsivesinikeks nimetatakse aineid, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust. Süsinikul on aatomi välisel kihil 4 elektroni ja ta saab loovutada 4 kovalentset sidet. Kovalentne side märgitakse kriipsuga ja igal süsinikul peab olema 4 kriipsu. Vesinikul on 1 elektron ja tema saab moodustada 1 sideme - vesinikul on 1 kriips. Süsinik on võimeline moodustama üksteisega vahetult seotud aatomitest väga pikki ja püsivaid ahelaid. Isobutaani molekulis on süsinikahel hargnenud. Kinnine ring e. tsükkel. Süsivesinikke, mis sisaldavad ainult C-C- ja C-H-üksiksidemeid, nimetatakse alkaanideks. Alkaanid on süsivesinikud, milles süsinikuaatomite vahel on ühekordne side. Alkaane nimetatakse süsinikuaatomite arvu järgi. CH4 - metaan C2H6 - etaan C3H8 - propaan C4H10 - butaan C5H12 - pentaan C6H14 - heksaan C7H16 - heptaan C8H18 - oktaan C9H20 - nonaan C10H22 - dekaan

Mis on polümeer? Alkaani, mille süsinikahelas on mitu tuhat või mitukümmend tuhat süsiniku aatomit, nimetatakse polüetüleeniks. Polüeteen koosneb tuhandetest –CH2-lülidest, mis on üksteise külge seotud täpselt samuti nagu butaanis või parafiinides. Polümeerideks nimetatakse aineid, mille suured molekulid koosnevad väga paljudest enamasti ühesugustest üksteisega seotud väikeste molekulide jääkidest või lõikudest. Polümeeri ahelas võib olla ka lämmastiku, hapniku ja teiste elementide aatomeid.

 

b) Kasutamine –kosmeetika toodete valmistamiseks –polümeeride lähteainena

 

== Vaata ka ==