Erinevus lehekülje "Sotsialism" redaktsioonide vahel

== Ajaloost ==
 
[[Majandus]]e arengu tulemusena hakkas [[19. sajand]]il linnaelanikkond järsult kasvama. [[Vabrik]]utööstuse levides kasvas tööliskond, kelle elu ja töötingimused olid rasked. Paljusid ähvardas [[tööpuudus]]e, [[haigus]]e, [[tööõnnetus]]e või [[vanadus]]e korral viletsus, sest [[hoolekanne|hoolekande]]- ja [[sotsiaalkindlustus]]süsteemi polnud. Seevastu [[liberalism|liberaalid]] jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse, ja [[konservatism|konservatiivid]] olid arvamusel, et töötajate olukorra parandamine kahjustab riigi konkurentsivõimet. Sotsialistide arvates tuli protestida olemasoleva vaesuse vastu, pöörata suuremat tähelepanu ühiskondlikule heaolule ja usk inimeste võrdsusse, vendluse ja koostöö ideaali.
 
[[1830. aastad|1830ndatel]] aastatel tekkinud voolu esindajate, sotsialistide arvates sünnitas [[konkurents]]ile ja [[eraettevõtlus]]ele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. Majandus tuli nende arvates allutada kogu [[ühiskond|ühiskonna]] huvidele. Suurt hulka sotsialistlikke õpetusi võib jagada kaheks: