PzKpfw IV: erinevus redaktsioonide vahel

'''PzKpfw IV''' ehk '''Panzerkampfwagen IV''' (tänapäevaselt ka '''Panzer IV''') olid [[Saksamaa]]l, aastatel [[1937]] - –[[1945]] tootmises olnud [[keskmine tank|keskmised tankid]]. See oli arvukaim [[tank]] [[Wehrmacht]]is (erinevatel andmetel kas 8584 või 8519 masinat ning sellele lisaks 263 Panzer IV veermikule ehitatud muud eriotstarbelist masinat) ning ainus Saksa tank, mis oli tootmises [[Teine Maailmasõda|Teise Maailmasõja]] algusest kuni lõpuni. Panzerkampfwagen IV sarnanes oma välimuselt, kui ka mõõtmetelt [[PzKpfw III]]-le (Panzer IV korpus oli veidi pikem ja torni läbimõõt veidi suurem), ka selle nurgeline torn asus koos suurtüki ja laskemoonaga keskel, mootor oli taga, käigukast koos veoülekandega aga ees. Meeskonda kuulus 5 meest ning tank oli relvastatud 75 mm [[kahur]]iga.

[[1934]]. aastal tellis Saksa Relvastusamet mitmelt firmalt jalaväe tuletoetustanki projekti, mis oleks relvastatud 75 mm lühikeseraudse [[suurtükk|suurtükiga]]. Projekti koondnimeks sai BW (Bataillonsführewagen -– pataljoniülema sõiduk). Uue masina loomisega hakkasid tegelema [[Rheinmetall-Borsig AG]] [[Düsseldorf]]is ja [[Krupp AG|Friedrich Krupp AG]] [[Essen]]is, kuid oma projektid esitasid ka [[Daimler-Benz]] ja [[MAN AG|MAN]]. Kõikide firmade projektidel väljaarvatud Rheinmetall oli kasutanud veermikuks suuri nn. malekorras kanderattaid, mille oli välja töötanud saksa insener [[Heinz Kniepkamp]]. Kruppi prototüübi nimeks sai VK 2001(K), Daimler-Benzil VK 2001(D) ning MAN-il VK 2002(MAN). Ainuke projekt, mis ka lõplikult valmis ehitati oli Rheinmetalli mudel VK 2001(Rh). Selle prototüübi veermik oli sarnane tanki [[NbFz]] (Neubaufahrzeug) omale, mida aastatel 1934 - 1934–[[1935]] oli ehitatud mõningad masinad. Sellise konstruktsiooniga [[veermik]]ku eelistati ka uue masina loomisel, ning 1935. aastal sai firma Krupp uue ülesande, luua 75 mm suurtükiga masin Geschutz-Panzerwagen (Vs.Kfz.618 -– soomustatud masin 618). [[1936]]. aasta aprillis sai see masin endale nimeks Panzerkampfwagen IV (Sd.Kfz.161). Mõningad masinad 0-seeriast valmistati Kruppi tehases Essenis, kuid juba 1937. aasta [[oktoober|oktoobris]] lasti seeriatootmisse [[Magdenburg]]is Krupp-Gruson AG-s Panzer IV Ausf. A.

Torni tagumise osa lael oli komandöri torn, millel oli viis tripleksklaasiga kaetud vaatluspilu, pilusid sai sulgeda soomustatud siibritega. Torni lael olev luuk oli väljapääsuks tanki [[komandör]]ile. Esialgu oli komandöriluuk kahepoolne, hiljem aga ühepoolne. Komandöri tornis oli ka pööratav sihik, teine selline sihik oli sihturi käsutuses, sest saanud komandörilt käsu suutis ta suunata suurtüki toru sihtmärgile. Juht-mehaaniku kohal olid kaks lampi (väljaarvatud J mudelil), mille järgi sai ta kndlakskindlaks teha torni asendi ning millises suunas paikneb suurtükitoru (see oli eriti vajalik liikumisel [[mets]]as ja asustatud punktides).

*7.5cm Sprgr. 34 algkiirus 420 m/s, lenukauguslennukaugus 4500 m kaal 5,74 kg ja lõhkelaengu kaal 0,69 kg.

Mudelid F2 ning osa G mudeliteststmudelitest olid relvastatud 75 mm suurtükiga KwK 40, millel pikkuseks 43 kaliibrit (3473 mm) ja kaalu 670 kg.

*Gr38HI/B (kumulatiivne) 4,57 kg, algkiirus 450 m/s ning nii 500, kui ka 1000 m pealt läbistas ta 75 mm somustsoomust.

*Gr38HI/C (kumulatiivne) 4,8 kg, algkiirus 450 m/s ning nii 500, kui ka 1000 m pealt läbistas ta 100 mm somustsoomust.

Hilisematel Panzer IV-dele oli komandöri torni külge kinnitatud spetsiaalne seade Fliegerbeschfflzgerat 41 või 42, mille külge oli võimalik kinnitada õhutõrjekuulipilduja MG 34 või MG 42. Esimesed masinad olid varustatud optilise sihtimisseadmega TZF5b, alatsealates E mudelist aga TZF5f või TZF5f/1, millel oli 2,5 kordne suurendus.

Panzer IV-del kasutati kolme tüüpi mootorit Maybach HL108TR, HL120TR ja HL120TRM, mis olid 12 silindrilised ning V-kujulised (silindrid paiknesid 60 kraadise nurga all) neljataktilised [[karburaatormootor]]id. Mootorite võimsuseks olid 250 (HL108) ning 300 (HL120) hobujõudu, silindrite läbimõõt 100 ja 105 mm, kolvikäik 115 mm ning mootori töömaht vastavalt 10 838 ja 11 867 cm3cm³. Mõlemad mootorid olid oma ehituselt sarnased.

Tanki korpuse, [[radist]]i ja juhi esine somusplaatsoomusplaat oli radisti ees tagasiastega ning radisti ja juhi peade kohal olevad luugid olid ehitatud kahepoolsed. Korpuse esiseina radisti ette oli paigutatud kuulkinnitusega liikuv [[kuulipilduja]]. Soomus korpuse esiküljel oli 15 mm ning torni esiküljel 20 mm.

*Toodang: 35 masinat ([[oktoober]] 1937 -– [[märts]] [[1938]])

*Toodang: 42 masinat ([[aprill]] - –[[september]] 1938)

*Toodang: 134 masinat ([[oktoober]] 1938 -– [[august]] [[1939]])

Alates D mudelist hakati uuesti, nagu A mudelilgi korpuse esiküljele radisti ette paigutama kuuliga kinnituvat liikuvat 7,92 mm kuulipildujat MG 34, ka soomusplaat juhi ja radisti ees oli sarnaselt A mudelile radisti ees tagasiastega. Muudeti ka torni [[suurtükimask]]i konstruktsioone. Aastatel 1940 - 19411940–1941 lisati korpuse ette veel 20 mm lisasoomusplaadid. Sellest mudelist sai esimene tõeline lahingumasin võrreldes esimeste A, B ja C mudelitega, mis enamjaolt täitsid õppe-lahingumasinate rolli. D mudelit kasutati otseses sõjategevuses kuni [[1944]]. aastani ning ta osales lahingutegevuses [[Prantsusmaa]]l, [[Põhja-Aafrika]]s, [[Balkani poolsaar|Balkanil]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]].

*Toodang: 229 masinat (oktoober 1939 -– [[mai]] [[1941]])

Osa D mudeleid valmistati [[Aafrika]]sse saatmiseks (variant Tp (tropen) -– troopika), neile oli paigaldatud [[õhkjahutus]] ja erilise [[ventilatsioon]].

[[Juuli]]st oktoobrini 1940 ehitati 42 Panzer IV Ausf.D-d ümber veealusteks tankideks, masinad tehti hermeetiliseks ning neile lisati 6 - 156–15 meetri pikkused õhutorud, hiljem asendati need 3,5 meetristega.

Alates E-mudelist hakati esisoomusele lisama 30 millimeetriseid lisasoomusplaate, mis kinnitati poltidega. Korpuse esisoomuse paksuseks oli nüüd 60 mm. Sellest mudelist hakati torni tagaküljele kinnitama tööriistade ja muuks tarbeks spetsiaalset kasti, Rommel Kiste -– Rommeli kast (nimelt, 40 E-mudeli masinat saadeti Põhja-Aafrikasse ning just nendel masinatel kasutatigi esmakordselt neid kaste ja arvatavasti sealt nad ka omale nime saidki). Tankile paigaldati uut tüüpi komandöritorni, millel oli 50-95 mm soomus ning vaatepilusid sulgevad luugid, veel lisati torni ventilaator ning tanki juht-mehhaanikule paigaldati uus vaatepilu. Radisti ees olev kuuliga kinnituv kuulipilduja sai uue kinnitusmehhanismi Kugelblende 30. Lihtsustati veo- ja juhtratast, muudeti torni tagakülge ning tehti veel teisigi pisimuudatusi. Soomuse lisamine ja teised muudatused tõstsid tanki kaalu 21 tonnini.

*Toodang: 223 masinat (september 1940 -– aprill 1941)

*Toodang: 462 masinat (aprill 1941 -– märts 1942)

*Toodang: 175 masinat (märts -– juuli 1942)

1942. aasta mais alustati G-mudeli tootmist ning esialgu mingeid erilisi muudatusi võrreldes F2-mudeligemudeliga ei tehtud, kuid esmavaatlusel jääb kohe silma uus suurtüki kahekambriline [[suudmepidur]]. Peale selle puudus paljudel G-mudeli masinatel torni esiseinast suurtükist paremalt ning torni külgedelt soomustatud vaatepilud.

Peale 412 masina tootmist hakati G mudelile paigutama veelgi pikema rauaga suurtüki KwK40, millel oli pikkust 48 kaliibrit. Hilisemad G-mudeli masinat said endale uued 1450 kg kaaluvad nn. "Idaroomikud" (Ostketten). Viimastele, umbes 700-le masinale lisati korpuse esisoomusele veel 30 mm lisasoomusplaadid ning peale selle hakati lisama külgedele ja torni ümbereümber 5 mm ekraane.

*Toodang: 1687 masinat (mai 1942 -– juuni 1943)

Alates H mudelist sai Panzer IV omale 80 mm esisoomuse, raadioantenni viidi tanki taguossa, tanki külgedele ja torni ümbereümber paigutati 5 mm ekraanid kumulatiivsete mürskude vastu ning muudeti veoratta konstruktsiooni. H-mudel sai ka uue käigukasti Zahnradfabrik ZFSSG77, mis oli analoogne Panzer III-edel kasutatava käigukastiga. Komandöri tornile paigutati seadeldis Fliegerbeschussgerat 41 või 42, mille külge kinnitati [[õhutõrjekuulipilduja]] MG42. Viimastel masinatel sellest mudelist oli muudetud ka tanki korpuse tagaseina, mis nüüd langes vertikaalselt otse alla (eelmistel mudelitel langes tagasein 30 kraadise nurga all). Torni lae soomust tõsteti 18 milimeetrinimillimeetrini ning tankide soomuspindu hakati katma [[zimmeriitpasta]]ga, mis kaitsesid kumulatiivse laenguga magnetmiinide eest. H-mudelist sai kõige massilisemalt toodetud mudel Panzer IV-dest, selle veermikku toodeti 1943 a. aprillist kuni 1944 a. maini 3960 tükki, millest 121 ehitati liikur- või [[ründesuurtükk]]ideks ning ülejäänutest tankid.

*Toodang: 3774 või 3839 masinat (aprill 1943 -– mai 1944)

*Toodang: 1758 masinat (juuni 1944 -– märts 1945)

*Panzerkampfwagen IV mit hydrostatischen Antrieb -– hüdraulilise jõuülekandega Panzer IV.

*Ostwind II -– 2cm Flakvierling auf Fahrgestell Panzerkampfwagen IV (Sf) – nelja 20 mm õhutõrjekuulipildujaga relvastatud masin.

*Zerstorer 45 -– 3cm Flakvierling MK 103/1-8 auf Sfl PzKpfw IV – nelja 30 mm õhutõrjekahuriga relvastatud õhutõrjeliikursuurtükk

*PzKpfw IV Ausf F2/H mit 75mm KwK 42 L/70 -– 75 mm kahuriga KwK 42 L/70 relvastatud Panzer IV (eksperimentaalmasin)

*PzKpfw IV Ausf C mit Minenrollern -– PzKpfw IV miinide vastase rulliga masin

*Munitionspanzerwagen IV -– laskemoonaveok

*Panzer IV Ausf D -– 75 mm kahuriga L/24 relvastatud alveetank

*Munitionsschlepper fur Karlgerat -– Ausf D/F -– laskemoonaveok

Panzer IV ehitati tunduvalt rohkem ekspordiks, kui ühtegi teist Saksa tanki Teises maailmasõjas. Saksa statistika andmetel said tema liitlased, kui ka [[Türgi]] ja [[Hispaania]] aastatel 1942 - 19441942–1944 kokku 490 seda tüüpi lahingumasinat.

Oktoobris 1942 sai oma esimesed 11 Panzer IV Ausf. G masinat [[Rumeenia]]. Hiljem, 1943 - 19441943–1944 sai Rumeenia veel 131 seda tüüpi masinat. Need masinad võtsid osa lahingutegevusest [[Nõukogude Liit|nõukogude]] vägede vastu, kuid peale Rumeenia üleminekut hitlerivastase koalitsiooni poole, ka [[Wehrmacht]]i vastu.

1944. aastal anti 14 Ausf. J tanki [[Soome]]le, kus neid kasutati kuni 60-ndate aastate alguseni. Tankidel kasutatud kuulipilduja MG34 vahetati aga välja nõukogude päritolu [[kuulipilduja DT|kuulipildujatega DT]]. Aastatel [[1949]] - –[[1950]] seadistasid soomlased oma Panzer IV ümber sapöörmasinateks, kuid aastatel [[1951]] kuni [[1962]] kasutati neid vaid treeningmasinatena.