Rosa Luxemburg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VolkovBot (arutelu | kaastöö)
P r2.5.1) (robot lisas: oc:Rosa Luxemburg
Resümee puudub
3. rida:
[[Pilt:Rosa Luxemburg ND2.JPG|thumb|right|Rosa Luxemburg]]
 
'''Rosa Luxemburg''' ([[5. märts]] [[1871]] [[Zamość]] [[Varssavi kindralkubermang]] [[Venemaa keisririik]] – [[15. jaanuar]] [[1919]] [[Berliin]] [[Saksamaa]]) oli [[Poola]] ja [[Saksamaa]] poliitik, [[Marksism|marksist]] ja revolutsionäär.
 
== Elulugu ==
[[Pilt:Zetkin luxemburg1910.jpg|thumb|right|Rosa Luxemburg]]
 
SündisRosa Luxemburg sündis Venemaa keisririiki kuulunud Varssavi kindralkubermangus Zamośćis, [[Lublin]]i lähedal jõukas juudi kaupmehe perekonnas. [[Varssavi]] gümnaasiumis õppides liitus põrandaaluse poolaPoola Sotsiaal-demokraatlikuSotsiaaldemokraatliku liikumisega.
 
Aastal [[1889]] emigreerus [[Šveits]]i, [[Zürich]]isse. Aastail [[1890]]–[[1897]] õppis [[Zürichi ülikool]]is. Sel ajal ühines ta poola poliitiliste [[emigrant]]ide ringiga, kes [[1893]] asutasid partei [[Poola Kuningriigi Sotsiaaldemokraatia]]. Asunud [[1898]] [[Saksamaa]]le, sai [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei]] pahempoolsevasakpoolse tiiva juhiks.
 
Kritiseeris teoses "Sozialreform oder Revolution?" ([[1899]]) [[Eduard Bernstein]]i [[revisionism]]i.
 
Rosa võttis osa [[1905. aasta revolutsioon]]ist [[Varssavi]]s. Lähenes bolševikele, propageeris Vene revolutsiooni kogemusi. Naasnud [[1906]] Saksamaale, jäi [[Poola Kuningriigi ja Leedumaa Sotsiaaldemokraatia]] juhatuse liikmeks. Osales [[III Internatsionaal]]i töös. Taunis [[militarism]]i ja [[imperialism]]i, eitas rahvaste enesemääramise õigust (ka Poola riigi taasloomist).

[[1909]]. aastal eraldus poliitiliste erimeelsuste pärast oma sõbrast ja Saksa sotsiaaldemokraatia juhist [[Karl Kautsky]]st.

Oli [[I maailmasõda|I maailmasõja]] ajal militarismivastase agitatsiooni pärast veebruarist [[1915]] septembrini [[1918]] (vaheaeg veebruarist juulini [[1916]]) vangis. Avaldas Juniuse varjunime all illegaalse brošüüri "Die Krise der deutschen Sozialdemokratie" ("SotsiaaldemokraatiaSaksa sotsiaaldemokraatia kriis"), ründas selles sotsiaaldemokraatlike juhtide sõda toetavat poliitikat, kuid eitas ka rahvusliku vabadussõja võimalikkust.
 
9. novembrist 1918 andis koos [[Karl Liebknecht]]iga välja põrandaalust ajalehte "Die Rote Fahne". Kuulus [[Spartakusbund]]i asutajate ja juhtide hulka. Võitles [[Novembrirevolutsioon]]i ajal sotsialistliku vabariigi eest. Kui Spartakusbundi konverentsil Berliinis [[30. detsember]] 1918 – [[1. jaanuar]] 1919 asutati [[Saksamaa Kommunistlik Partei]], valiti Luxemburg ja Karl Liebknecht selle esimeesteks. Pärast Berliini tööliste relvastatud väljaastumist [[6.jaanuar|6.]]–[[14. jaanuar]]il [[1919]] mõlemad arreteeriti ja mõrvati.