Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
4. rida:
==Ajalugu==
 
[[Õigeusk|Õigeusu]] preestrid ja kogudused tegutsesid Eesti aladel juba eestlaste ristiusustamise algaegadest alates. Suur osa Kagu-Eesti elanikest ([[setud]]) on traditsiooniliselt [[õigeusu kirik]]ute liikmed. Mujal Eestis jäi [[õigeusu kirik]]u mõju väheseks. Alles 19. sajandil algas eestlaste suurem õigeusku astumine. Usuvahetuse peamiseks põhjuseks oli lootus[[venestamise]] aegne õigeusklikele maade jagamine, mil ka suur osa eestlastest lootis koos "tsaari usuga" saada maad ja muid kergendusi saada. Usuvahetuses mängis olulist rolli ka talupoegade vaen mõisnike toetavate luteriusu pastorite vastu.
 
Peale [[Venemaa|Vene]] keisririigi lagunemist 1917. aasta revolutsiooni tulemusena andis [[Moskva patriarh]] Tihhon 1920. aastal Eesti õigeusu kogudustele autonoomia. Eesti õigeusklikud moodustasid Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku, mis siirdus 1923. aastal Konstantinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi jurisdiktsiooni alla.