Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) |
Resümee puudub |
||
1. rida:
Esimeseks '''Saksa kuningaks'''
Esimeseks '''Saksa-Rooma keisriks''' peetakse [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]], kes võttis endale keisri tiitli [[962]]. aastal.
== Tiitlite ajaloost ==▼
Esialgu nimetati Saksa kuningaid Ida-Frangi kuningateks, alles [[11. sajand]]il hakkasid [[paavst]]id neid halvustavalt sakslaste kuningateks kutsuma. Seepeale mõtlesid kuningad omakorda välja tiitli "Roomlaste kuningas", mis Saksa kuninga paralleelnimetusena jäi püsima kuni Saksa-Rooma riigi lõpuni. Keisrid nimetasid end Püha Rooma keisriteks, nagu olid teinud ka [[Karl Suur]] ja tema järglased ehk "Frangi keisrid". Nimetus "Saksa-Rooma keiser" tekkis alles [[15. sajand]]i lõpul.▼
==Keisrite ja kuningate järjestusega seotud probleemid==▼
Keisrite järjestuses võeti arvesse ka Rooma ehk Frangi keisreid: [[Karl Suur]]t (Karl I), [[Ludwig Vaga]] (Ludwig I), [[Charles Paljaspea]]d (Lääne-Frangi kuningas Charles II ning 875–877 keiser, sakslastele Karl II), [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar I]], Kesk-Frangi kuningat ning keisrit (843–855), tema poega, Itaalia kuningat ja keisrit [[Ludwig II (Frangi keiser)|Ludwig II]] ja eelviimast Frangi keisrit [[Ludwig III Pime]]dat. ▼
Saksa kuningate loenduses arvestati valitsejaid alates [[Ludwig Sakslane|Ludwig Sakslasest]], kuid et esimene samaaegselt nii keiser ja kuningas olnud Ludwig IV oli neljas nii keisrite kui ka kuningate järjestuse järgi, siis ei tekkinud sellest probleemi. ▼
Vaieldav on aga Lothar I poja [[Lothar II (Lotring)|Lothar II]], Lotringi kuninga lisamine Saksa kuningate loetellu, kuna too valitses vaid Lotringis, kuid enamasti on teda Saksamaa valitsejana siiski käsitletud ja seetõttu on ainsa sellenimelise Saksa kuninga ja Saksa-Rooma keisri nimi tavaliselt kujul Lothar III, mitte Lothar II. ▼
Ainus valitseja, kelle järjenumber Saksa kuningana on keisri omast erinev, on [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich von Habsburg]], kes oli kuningana Friedrich IV, keisrina aga Friedrich III. (See on seotud ilmselt sellega, et tema esivanem Friedrich III Ilus oli [[14. sajand]]il nominaalselt kaasvalitseja ning teda taheti tema järglase poolt dünastia suurema hiilguse huvides esile tõsta.)▼
Heinrichid ja Konradid on kuningate ja keisritena nummerdatud kronoloogiliselt, arvestamata seda, et Heinrich I, Konrad I, Konard III ja Konrad IV keisrid ei olnud. Sama kehtib ka Rudolfite puhul: Rudolf I ei olnud keiser, Rudolf II oli.▼
==Saksa kuningad ja Saksa-Rooma keisrid==
154. rida ⟶ 170. rida:
*[[1792]]–[[1806]] [[Franz II Joseph Karl (Saksa-Rooma keiser)|Franz II]] ([[1768]]–[[1835]]), viimane Saksa-Rooma keiser ja esimene [[Austria keiser]] ([[1804]]–1835)
▲== Tiitlite ajaloost ==
▲Esialgu nimetati Saksa kuningaid Ida-Frangi kuningateks, alles [[11. sajand]]il hakkasid [[paavst]]id neid halvustavalt sakslaste kuningateks kutsuma. Seepeale mõtlesid kuningad omakorda välja tiitli "Roomlaste kuningas", mis Saksa kuninga paralleelnimetusena jäi püsima kuni Saksa-Rooma riigi lõpuni. Keisrid nimetasid end Püha Rooma keisriteks, nagu olid teinud ka [[Karl Suur]] ja tema järglased ehk "Frangi keisrid". Nimetus "Saksa-Rooma keiser" tekkis alles [[15. sajand]]i lõpul.
▲==Keisrite ja kuningate järjestusega seotud probleemid==
▲Keisrite järjestuses võeti arvesse ka Rooma ehk Frangi keisreid: [[Karl Suur]]t (Karl I), [[Ludwig Vaga]] (Ludwig I), [[Charles Paljaspea]]d (Lääne-Frangi kuningas Charles II ning 875–877 keiser, sakslastele Karl II), [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar I]], Kesk-Frangi kuningat ning keisrit (843–855), tema poega, Itaalia kuningat ja keisrit [[Ludwig II (Frangi keiser)|Ludwig II]] ja eelviimast Frangi keisrit [[Ludwig III Pime]]dat.
▲Saksa kuningate loenduses arvestati valitsejaid alates [[Ludwig Sakslane|Ludwig Sakslasest]], kuid et esimene samaaegselt nii keiser ja kuningas olnud Ludwig IV oli neljas nii keisrite kui ka kuningate järjestuse järgi, siis ei tekkinud sellest probleemi.
▲Vaieldav on aga Lothar I poja [[Lothar II (Lotring)|Lothar II]], Lotringi kuninga lisamine Saksa kuningate loetellu, kuna too valitses vaid Lotringis, kuid enamasti on teda Saksamaa valitsejana siiski käsitletud ja seetõttu on ainsa sellenimelise Saksa kuninga ja Saksa-Rooma keisri nimi tavaliselt kujul Lothar III, mitte Lothar II.
▲Ainus valitseja, kelle järjenumber Saksa kuningana on keisri omast erinev, on [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich von Habsburg]], kes oli kuningana Friedrich IV, keisrina aga Friedrich III. (See on seotud ilmselt sellega, et tema esivanem Friedrich III Ilus oli [[14. sajand]]il nominaalselt kaasvalitseja ning teda taheti tema järglase poolt dünastia suurema hiilguse huvides esile tõsta.)
▲Heinrichid ja Konradid on kuningate ja keisritena nummerdatud kronoloogiliselt, arvestamata seda, et Heinrich I, Konrad I, Konard III ja Konrad IV keisrid ei olnud. Sama kehtib ka Rudolfite puhul: Rudolf I ei olnud keiser, Rudolf II oli.
==Vaata ka==
| |||