Optikanähtused: erinevus redaktsioonide vahel

{{vikinda}}

Tühjas ruumis liigub [[valgus]] takistamatult otse, aga kahe keskkonna piiril võib ta peegelduda ja murduda, näiteks õhu ja klaasi või õhu ja vee piiril. Kui valguse teele jäävate osakeste või keskkonna ebaühtluste mõõtmed on võrreldavad lainepikkusega, siis hajub valgus kõikvõimalikes suundades. Neid valguseks oleva elektromagnetilise lainetuse omadusi kasutavad ära mitmesugused inimese loodud optikaseadmed, näiteks [[peegel|peeglid]], [[prillid]] ja [[helkur]]id ja lambikuplid. Teel [[valgusallikas]]t vaatleja silma võib [[kiir (optika)|valguskiir]] kohata mitmesuguseid looduslikke valguse levimist mõjutavaid objekte, samuti lihtsalt teele jääva õhu või ka vee optiliste omaduste muutusi. Looduslik valgus pärineb ennekõike [[Päike]]selt. Valgust annavad ka [[lõke]], [[küünal|küünlaleek]], elektrilambid, [[välk]], [[virmalised]] ja [[täht (astronoomia)|tähed]]. Öösiti on mõnikord ka [[Kuu]] säravvalge, aga see ei ole tema oma valgus, vaid Kuu pinnalt hajunud päikesevalgus.